Omavalitsuste võimalustest kohalike teede talihooldel

1353

Kõige enam tuleb teid lahti lükata Kuusalu vallal – 490 kilomeetrit, Anija vallal 210, Raasiku vallal 150.

Kirjutasime eelmises Sõnumitoojas, et Anija vallavalitsus on otsustanud hakata alates sellest sügisest lund lükkama vaid neil erateedel, mis viivad valda sisse kirjutatud inimeste kodudeni. Teistel tuleb tellida talihooldajatelt teenust tasu eest.

Uurisime, kuidas on talihooldega meie omavalitsustes ja kas raha selleks ikka jätkub, kui veel tänavu juhtuvad tulema suured tuisud.

Anija vald
Anija abivallavanem Urmo Sitsi ütles, et käesoleva aasta vallaeelarves on teede ja tänavate hoolduseks kokku 95 000 eurot, möödunud talvel kulus sellest lumelükkamiseks ligi 74 000 eurot. Ta kinnitas, kui juba novembris peaks tegema talihooldust, tuleb selleks vajalik summa leida. „Kui talv on tavatsükliga, siis on meil eelarves raha olemas. Kui peaks tulema ootamatusi, peame selleks vahendid leidma. Tänavad puhtaks lükkamata ei jää ja selle eest maksmata ka mitte.“

Anija vallas lükatakse lumest kokku ligi 210 kilomeetrit valla- ja erateid. Neist Kehras linna tänavaid on umbes 15 kilomeetrit. Vallavalitsuse hiljutise otsuse kohta pakkuda lumelükkamisteenust koduväravani vaid Anija valda sissekirjutatutele, ei ole Urmo Sitsi sõnul elanikelt tagasisidet tulnud.

Talihoolde teenust osutavad Anija vallas kolm firmat, vald on jagatud kuueks tsooniks. Hanke tingimus oli panna lund lükkavatele traktoritele GPSid, et saaks kontrollida, kus tööd tehakse.

Kuusalu vald
Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar arvas, et nende vald on Eestis üks suuremaid lumelükkajaid, sest hooldada tuleb umbes 490 kilomeetrit valla- ja erateid. Soojade talvedega polnud nii suur kilomeetrite hulk probleem. Kui saabusid lumised talved, kujunesid esimeste tuiskude järel tööde eest küsitud summad ootamatult suureks.

Tuli teha piiranguid, kehtestati nõue, et lund lükatakse, kui seda on sadanud vähemalt 10 sentimeetrit ning tuiskude puhul siis, kui suur tuul vaibunud.
Ülejäänud juhtudel peab lumelükkamise kooskõlastama valla majandusteenistuse juhiga.

Abivallavanem lisas, et kehtestati ka nõue, lund lükatakse vaid neil erateedel, mille elanikud on valla registris. Teistel tuleb tee lahtilükkamine ise tellida ja tasuda selle eest.

„Kuna raha on vähe, võiksid need valla sissekirjutusega suvitajad, kes oma maakodudes käivad talvel harva, anda teada, millal saabuvad. Nii hoiaks raha ja aega kokku, ilmaasjata traktor sinna ei läheks,“ märkis ta. 

Riigihanke tulemusena on Kuusalu vallas valitud talihooldajateks 9 firmat, osad töötavad mitmes tsoonis. Lepingud on sõlmitud kolmeks aastaks, tänavune hooaeg on viimane, siis tehakse uus hange.

2012. aasta vallaeelarves oli teede hoolduseks kokku 190 000 eurot, möödunud talvel kulus sellest lumelükkamiseks 80 000 eurot. Ülejäänu on läinud teede hööveldamiseks. Abivallavanema sõnul on praeguseks teede hooldusrahad otsas. Tuiskude korral teed lahti lükkamata ei jääks, kuid raha tuleks võtta reservfondist.

Raasiku vald
Raasiku vallas kulus eelmisel talvel lumelükkamisele 45 000 eurot. Selle aasta eelarves oli teedehoolduse kuludeks ette nähtud 157 000 eurot. Kokku lükatakse teid 150 kilomeetri ulatuses, sellest Raasiku ja Aruküla alevikes umbes 50 kilomeetrit. Raasiku vallas lükatakse teed lahti kõikidel valla elanikel, sõltumata sissekirjutusest.

Raasiku valla majandusosakonna juhataja Andres Õunap ütles, kui tee on lükkamata, siis peavad Raasiku valla elanikud traktori tellimiseks võtma temaga ühendust. Telefoninumber on valla kodulehel.

Ta lisas, et kui lund peaks olema vaja lükata veel sel aastal, siis on eelarves järel osa veebruari ja märtsi lumelükkamiseks mõeldud summadest ning Rätla teetöödeks eraldatud raha.

Loksa linn
Loksa linnas on tänavaid üle 20 kilomeetri, lisaks ligi 5 kilomeetrit kõnniteid, mida tuleb samuti hoida lumest puhtana. Loksa linna käesoleva aasta eelarves on teede ja tänavate korrashoiuks 50 400 eurot.   

Lumelükkamise ja teede hooldusega tegeleb linna allasutus Loksa Linnahooldus. Loksa linnal on oma traktor, selle juht on linna palgal.