Riigieelarvest leiab head ka Harjumaale

579

kalev
KALEV LILLO, Harjumaalt valitud Riigikogu liige, Reformierakond

Selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi Riigikogule 2013. aasta eelarvet, mille tulud on 7,5 miljardit eurot ja kulud 7,7 miljardit eurot.

Järgmise aasta eelarve on üle pika aja suunatud rohkem inimeste poole, lõpetades väsitava kärpimise.

On rõõmustav, et jätkub pensionite tõus. Käesoleval aastal tõusid pensionid 4,4 protsenti, tuleval aastal on võimalus tõsta pensione 5 protsendi võrra.

Valitsus on leidnud 29,3 miljonit eurot selleks, et tõsta läbivalt riigi eelarvest palka saavate inimeste töötasu 4,4 protsenti. See tõus pole ühtlaselt või leiva peale määrimine vaid iga minister otsustab ise, milline valdkond enim palgamuutust vajab.

Haridus- ja teadusminister on kinnitanud, et õpetajate palgafond suureneb 11 protsendi võrra. 7,5 miljonit tuleb täiendavalt riigieelarvest, 8,2 miljonit sisemiste ümberkorralduste arvelt.

Kõiki töötajaid puudutab töötukindlustusmakse alanemine järgmisel aastal 4,2lt protsendilt 3le. Peredele jääb selle muutusega rohkem raha kätte ja ettevõtjate maksukoormus alaneb.

Uuest aastast käivitub vajaduspõhine lastetoetuste süsteem, tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused seniselt 19,18 eurolt juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Tõusu kõrval säilivad kõik olemasolevad peretoetused.

Tõuseb kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54lt tuleval aastal 76,72 euroni ning alates 2015. aastast 95,9 euroni.
Lisanduvaid lastetoetusi ei arvestata toimetulekutoetuste puhul. Kui perre sünnib kolm või enam last korraga, tõstetakse sünnitoetus ühe lapse kohta rohkem kui kolmekordseks ehk 1000 eurot.

Jätkub investeerimine. 10 miljonit eurot on plaanis suunata kortermajade soojustamise programmi jätkamiseks, puhta joogivee tagamiseks kokku 170 tuhandele inimesele lõpetatakse tuleval aastal 40 projekti. Investeeritakse ligi 100 miljonit eurot. Harjumaal võib esile tuua Kiili ja Rae valla ning Saku aleviku ja Saue linna veemajandusprojekti valmimise.

Kõrgkoolides õppimine peab õppuritele taskukohasemaks muutuma. Sügisel saavad kõik lävendi ületanud ning normkoormusel õppima asuvad noored õppida ülikoolis tasuta. Õppemaks ja tasulised õppekohad kaovad. Rakendub 135-eurone vajaduspõhine õppetoetus.

Kindlasti paraneb teede olukord. Ühelt poolt jätkub suurte riigiteede võrgustiku väljaarendamine, teisalt saavad omavalitsused oma teede korrashoiuks raha juurde. 2012 aastal oli kasutada 18,1 miljonit, järgmisel aastal tervelt 11,1 miljonit enam – tervelt 29,2 miljonit eurot.

Järgmisel aastal möödub Eesti Vabariigi väljakuulutamisest 95 aastat, mis väärib tavapärasemast enam tähelepanu. Tähistamine ei ole planeeritud juubeliaastana, vaid riigi sünnipäevana, millel on märgiline tähendus sissejuhatuseks juubeliaastasse Eesti Vabariik 100. Tundkem uhkust oma riigi üle, mille võlakoormus on endiselt Euroopa Liidu madalaim.