Omavalitsused saavad vabatahtlikult liituda 2017. aastani

1631

Mida arvavad Ida-Harju omavalitsusjuhid eesseisvast haldusreformist?

Kuusalu vald, 6435 elanikku, vallavanem URMAS KIRTSI: „On mõistetav, et kui minister on 4 nädalalt ametis olnud, pole temalt põhjalikke vastuseid loota. Omavalitsuste suuruse alampiir 5000 elanikku on oluliselt vähem, kui meie valla elanike arv. Harjumaal puudutab sellisel juhul reform Aegviidut, Loksa linna, Keila valda, Nissi, Padise, Raasiku ja  Vasalemma  valdasid.  Kuusalu  vald  ja  Loksa  linn  on  aastaid  tagasi  algatanud ühinemise läbirääkimised.  29. oktoobril 2008 võttis Kuusalu vallavolikogu vastu otsuse, millega nõustus pidama Loksa linnaga ühinemisläbirääkimisi. Otsus on jõus ka praegu ning Loksa võlakoormus läbirääkimisi ei mõjuta. Kui liitumine pannakse paika seadusega, tuleb meil seda ka teha.”

Raasiku vald, 4712 elanikku, vallavanem RAIVO UUKKIVI: „Sõnum sellest, mis juhtub pärast 2017. aastat, oli selge, kuid ei tea, kas koalitsioon sinnani välja venitab. Ma ootaksin seadusliku raamistiku ära, Raasiku valla plaanidest rääkida ei tea, sest volikogus sellel teemal räägitud pole. Tõmbekeskuste mudeliga on 2013. aastal uuringutes kaotatud Raasiku vald ja tehtud ettepanek jagada kolme naabervalla vahel. Selline lammutamine oleks Raasiku kogukonnale kõige halvem variant. Muutmata omavalitsuste rahastamise aluseid, on Raasikule parim ühineda vallaga, millel on rahalist võimekust lahendada Raasiku kõige põletavamaid teemasid. Anijal, Kosel ja Jõelähtmel seda pole, küll aga Rael ja kui mõelda meie investeeringuvajadustele, siis ühinemine Raega garanteeriks nii Raasiku kooli, spordihoone rajamise, soojamajanduse korrastamise, kergliiklusteede võrgustiku rajamise kui teede hoolduse.”

Anija vald, 5683 elanikku, vallavanem ARVI KAROTAM: „Anija vallas on naabervaldadega liitumisest veel vara rääkida. Selleks peab tekkima vastastikune soov ja vajadus. Praegu ma seda ei näe, ükskõik kuhu vaadata. Lähiminevikus on peetud konsultatsioone ühinemiseks Aegviidu vallaga, eks tulevik näitab, kas tekib vastastikune ühinemissoov tekib. Arvan, et Anija haldussuutlikkus oma elanike teenindamisel on hea ning esimesena me oma naabritele liitumisettepanekut tegema ei rutta. Liitumiste võtmeteema saab olema tulubaas, ehk milline osa elanike tulumaksust laekub valla eelarvesse. Sellest lähtuvalt saab otsustada, millised ülesanded jäävad kohalike omavalitsuste kanda. Kui nende ülesannete hulgas on esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine, põhihariduse ja lasteaiateenuse andmine ning teede korrashoid, tuleb ühinemistel arvestada, kas valla eelarves on piisavalt vahendeid nende kulude katmiseks.”

2749 elanikuga Loksa linnapea Värner Lootsmann haldusreformi kommentaarida ei soovinud.