Eestis eelmisel ja üle-eelmisel nädalal riigi- ja karjasevisiidil viibinud õigeusu kiriku juht, oikumeeniline patriarh Bartolomeus käis möödunud teisipäeval, 19. septembril ka Raasiku vallas. Ta õnnistas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) Lagedi-Peningi maantee ääres kuuluva Aruküla Püha Kolmainu kiriku ja avas pidulikult altariukse. Patriarh viis koos teda saatvate piiskoppidega Aruküla taastamisjärgus kirikus tellingute vahel läbi kreekakeelse jumalateenistuse ning õnnistas tänavu valminud altariruumi.
„Teenistusega, mille patriarh läbi viis, õnnistas ta kiriku uste avamise ehk Aruküla kiriku kasutusele võtmise. See tähendab, et kirikut võib nüüd kasutada teenistuste jaoks, kuid kirikut pühitsetud veel ei ole,“ selgitas EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik ehk isa Aleksander.
Aruküla kiriku juures olid patriarh Bartolomeusi ootamas mitukümmend inimest. Ligi pool tundi kestnud teenistusest said osa ka Tema Pühadust saatnud delegatsiooni liikmed ja vaimulikud. Altariruumi kutsuti ka Jüri Želobetski, kes on aastaid olnud Aruküla kiriku taastamise eestvedaja.
EAÕK avalike suhete juht, preester Kristjan Otsmann lausus, et õigeusu kiriku juht külastas Aruküla kirikut mitmel põhjusel: „Esiteks on Eestis erakordne, et üks inimene vabatahtlike abiga taastab aastate kaupa järjekindlalt kirikut. Teiseks näitab kiriku taaspühitsemisele eelnev uste taasavamine, et seda kirikut saab kasutada. See on Aruküla kiriku jaoks väga tähtis sündmus ja on suurepärane, et just patriarh Bartolomeus selle läbi viis.“
Patriarhi Eesti-visiit oli pühendatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 100. aastapäevale – 7. juulil 1923 andis üleilmne patriarh Meletius IV koos püha sinodiga välja akti EAÕK autonoomia ehk osalise iseseisvuse kohta. Praegu on EAÕK 68 kogudusel kokku umbes 34 000 liiget.
17 aastat kestnud renoveerimistööd
Rahvasuus Aruküla vene kirikuks nimetatud Aruküla Püha Kolmainu kirik valmis 1873. aastal. Teise maailmasõja ajal sai hoone Nõukogude lennukilt heidetud pommi tabamuse ja läks põlema. Rohkem kui pool sajandit hiljem, 2006. aastal tundis mõrvari käe läbi tütre kaotanud Aruküla mees Jüri Želobetski, et peab kiriku taastama. Koos samuti Arukülas elava Jelena Perepjolkinaga moodustasid nad MTÜ Aruküla Vene Õigeusu Kiriku Taastamise Ühing. Nüüdseks on kiriku taastamisega tegeldud 17 aastat.
„Ei tea, millal valmis saab. Silt, kus see kirjas oli, mädanes ära. Ei julge enam mõelda, kui kaua veel läheb. Ei tea ka seda, kui palju aastaid Jumal mulle veel annab,“ rääkis Jüri Želobetski.
Aastaid tagasi tehtud pildid annavad tunnistust, et Aruküla kiriku taastamistööd pidid esialgsete lootuste kohaselt lõppema 2015. aastal.
Jüri Želobetski ütles, et suurtoetajaid ei ole olnud, kirikut taastatakse järk-järgult vastavalt sellele, kuidas on saadud inimestelt annetusi: „Ka Raasiku vald natuke toetab, samuti isa Aleksander Tallinnast. Kaks töömeest käivad, neile maksame.“
Jelena Perepjolkina lisas, et ehitamine on võtnud väga kaua aega seetõttu, et ehitada on saanud ainult suveperioodil, oktoobrist maini tööd seisavad.
Praegu on kõige tähtsam saada peale katus. Kirik saab valtsplekk-katuse, nagu oli vanasti. Kui raha oleks, saaks selle kolme kuuga valmis, oletas Jüri Želobetski.
Kui ta sai kevadel isa Aleksandrilt teada, et patriarh Bartolomeusil on plaan septembris Eestisse tulla, hakati ehitama kiriku altariruumi, et seal saaks pidada jumalateenistusi.
„Saime selle suve jooksul enam-vähem valmis. Krohvitud seinad ja lagi on kapitaalsed, vahesein ja põrand ning kaks akent ajutised. Mul oli kodus üks kasutatud aken, sellest saime altariruumile kaks akent, vitraažid sain draamateatris töötavalt sõbralt, olid kasutusel lavastuses, mis nüüd on kavast maha võetud,“ rääkis kiriku taastamise eestvedaja.
Igasuguse abi võtavad Aruküla kiriku taastamise algatajad rõõmuga vastu, kuid ise kellelegi peale ei käi. Jüri Želobetski ütles, et eelistab ühele jõukale annetajale rohkem väiksemaid annetusi.
„Meie riigis elab poolteist miljonit inimest, kui igaüks annetaks ühe euro, saaks kogu kiriku korda teha ja jääks ülegi,“ mõtiskles ta ning lisas: „Minul kirikus tegutsemiseks tahtmist on. Kevadel jäin pensionile, nüüd saan rohkem siin olla. Tahaks ikka kiriku lõpuni valmis ehitada.“
Valmis viie aasta pärast?
Kolm viimast aastat on Aruküla kiriku taastamistöid juhtinud EAÕK ülempreester, Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku vaimulik Aleksander Sarapik.
„Meie kiriku metropoliit Stefanus on määranud mind selle koguduse eestseisjaks ehk siis mina organiseerin kogudust ja kõike sellega seonduvat, ka kiriku renoveerimist,“ ütles ta.
Kuigi peamiselt eraannetajatelt saadud toetused Aruküla kirikut taastavale MTÜle ei ole olnud suured, on need isa Aleksandri sõnu aidanud vähehaaval edasi. Kiriku lõplikuks valmimiseks oleks tema hinnangul vaja veel 150 000-200 000 eurot: „Teeme samm-sammult. Mina olen seadnud eesmärgiks jõuda kolme aastaga nii kaugele, et saaksime kogu kirikus teenistust pidada. Viie aasta pärast peaks kirik olema päris valmis.“
Kui jagada vajalikud tööd aastate peale, oleks selle eesmärgi täitmiseks tarvis igal aastal 30 000-40 000 eurot. Ka järgmisena kavandatav kiriku katuse ehitamine läheb maksma umbes 30 000-35 000 eurot, mis on töömeeste palgaraha. Vajalik materjal on olemas.
Kuigi ehitustööd jätkuvad, saab nüüd, mil koguduse altariruum on valmis ja õnnistatud, hakata Aruküla kirikus teenistusi pidama.
Isa Aleksander rääkis, et Arukülas pole veel iseseisvat kogudust, seal on seni Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku abikogudus. Iseseisva koguduse moodustamiseks peavad koguduse liikmed avaldama soovi ning kiriku täiskogu nende sooviavalduse kinnitama.
„Täiskogu on novembris. Praegu on kaksteist perekonda, kellega saab koguduse moodustamisel arvestada. Kuus-seitse inimest on Arukülast, mõned Jürist, Vaidast ja Tallinnast,“ sõnas ta.
MTÜ Aruküla Vene Õigeusu Kiriku Taastamise Ühing arvelduskonto, millele saab teha annetusi Aruküla kiriku taastamiseks, on EE772200221032817451 (Swedbank).