Möödunud nädalal saatis õiguskantsler Raasiku vallavolikogule sarnase kirja, nagu Anija vallavolikogule ligi kuu aega tagasi. Kirjale allakirjutanud õiguskantsleri ülesannetes õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel teatas, et Raasiku vallavolikogu 15. augusti määrus maamaksumäärade muutmise kohta on vastuolus põhiseaduse ja maamaksuseadusega. Ta tegi ettepaneku viia see seadustega kooskõlla.
2022. aasta sügisel toimunud maa korralise hindamisega määrati kõikidele katastriüksustele uus maksustamishind. Seoses sellega pidid volikogud hiljemalt 1. juuliks kehtestama uued maksumäärad, mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. Elamumaa ja maatulundusmaa maamaksumäär võib olla 0,1-0,5 protsenti, muu sihtotstarbega maa, sealhulgas äri- ja toomismaa ning sihtotstarbeta maa maksumäär 0,1-1 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maamaksu aastasele kasvule kehtestati 10 protsendi suurune piirmäär.
Raasiku vallavalitsus esitas vallavolikogule 13. juunil eelnõu kehtestada maksimaalsed lubatud maksumäärad, kuid volikogu kehtestas madalamad – elamumaa ja maatulundusmaa õuemaakõlviku maksumääraks 2024. aastal 0,14 protsenti, ülejäänud maatulundusmaale 0,25 protsenti ning muule maale 0,46 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Arvestati, et rahandusministeeriumi kalkulaatori järgi ka nende määradega tuleval aastal maamaksu laekumine suureneks.
Samas anti juunis rahandusministeeriumist teada, et kehtestatud määradega laekuks vallaeelarvesse maamaksu tuleval aastal ligikaudu 122 000 eurot, mis on hoopis 30 000 eurot vähem kui tänavu. Seetõttu muutis volikogu 15. augustil kaks kuud varem vastuvõetud määrust ning kehtestas 2024. aastaks maamaksu maksimaalsed määrad. Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt laekuks selle järgi tuleval aastal vallale maamaksu 157 000 eurot.
Enne määruse muutmist küsisid volikogu liikmed, kas neil on õigust 2024. aastaks uusi maksumäärasid kehtestada, kui otsus tuli teha hiljemalt 1. juuliks. Toonane vallavanem Raul Siem selgitas haldusmenetluse seadusele viidates, kui menetleja on teinud otsuse tuginedes ebaõigele infole, mis ei sõltunud temast, ei saa eeldada, et haldusakt jääb kehtima. Ta viitas rahandusministeeriumi kalkulaatorile, mille järgi omavalitsustel soovitati esialgu kavandatavat maamaksu arvestada, kuid hiljem selgus, et kalkulaator annab ekslikku infot.
Õiguskantsleri asetäitja leidis, et 15. augusti määrusega ületas Raasiku vallavolikogu volitusnormi piire – pärast 1. juulit oleks saanud maamaksumäärasid kehtestada ülejärgmiseks aastaks ja edaspidiseks. Ta lisas, et volitusnormiga oleks kooskõlas, kui augustis kehtestatud maamaksumäärad jõustuksid 1. jaanuaril 2025.
Raasiku vallavolikogu esimees Maarja Sikut sõnas, et ilmselt arutatakse õiguskantsleri kantseleist saadud kirja volikogu komisjonis. „Volikogu 14. novembri istungi päevakorda see veel ei jõua,“ ütles ta.
HOLi juht soovitab
Maamaksu-teemat arutati oktoobris ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatuses. HOLi juhatuse esimees, Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja rääkis, et kõne all oli veidi teine probleem.
„Kui uus maamaks pidi omavalitsused rikkamaks tegema, siis praktikas see nii ei ole. Suviste arvutuste järgi kaotavad maamaksust kõige rohkem Viimsi, Jõelähtme ja Lääne-Harju vald ning Maardu linn. Meie miinus tuleb tootmismaa maamaksu alandamisest,“ sõnas Andrus Umboja.
Ta tõi näite, kui seni saab Jõelähtme vald Muuga raudteeterminali maa eest umbes 50 000 eurot maamaksu aastas, siis uute hindadega hakkab saama vaid paar tuhat eurot: „Ühe kinnistu pealt 48 000 eurot maamaksu kaotada on omavalitsuse jaoks katastroofiline. Kogu valla kohta on vähenemine umbes 120 000 eurot, Maardu linnal koguni 570 000 eurot. Oleme kohtunud ministritega, soovinud, et vahe hüvitataks, sest maamaksuseaduse seletuskiri ütleb: omavalitsustele, kes on kehtestanud maamaksu maksimaalsed määrad, kuid kelle maamaksu summa on järgmisel aastal väiksem kui 2023. aastal, kompenseerib riik selle vahe.“
Anija ja Raasiku vallal ning teistel omavalitsustel, kes kasutasid maksumäärade arvestamisel ebaõiget kalkulaatorit ning augustis maamaksumäärasid muutsid, soovitas Andrus Umboja taotleda regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt riigipoolsest tegevusest tingitud maamaksu vähenemise vahe hüvitamist: „Nad võiksid oma pöördumised saata ka HOLi juhatusele, et saaksime võtta omapoolse seisukoha.“