Muuksi Põhjatähe mälestusmärgi hooldamisest

2289
PEETER KIVIMÄE Muuksi linnamäel. Mälestusmärk Põhjatäht avati 23. juunil 1994. Metallplaatidel on kirjas „Eesti auks tuleviku pandiks soomepoisid 1939-1944“, „Major Ekströmi vaprad Soome vabatahtlikud 1919“ ja „Siin Kolga lahes maabus Erna grupp suvel 1941“.

PEETER KIVIMÄE: „Kuusalu vald võiks mälestusmärkide korrashoidu rahaliselt toetada.“

Kuusalu valla Näkiallika tööriistamuuseumi peremees, Soomepoiste Pärismusühingu juht Peeter Kivimäe hoiab silma peal Muuksi linnamäele 22 aastat tagasi püstitatud Põhjatähe mälestusmärgil. Ta käib seal koristamas ja on kord aastas toimuvate koristustalgute üks korraldaja.
Mälestusmärk valmistati ja paigaldati Eesti soomepoiste organisatsiooni Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse eestvedamisel, selle avamisega 1994. aastal tähistati 50 aasta möödumist soomepoiste tagasitulekust Eestisse.
Põhjatähe mälestusmärk koosneb kolmest kõrgest kivitahukast, igale on kinnitatud plaat. Üks meenutab soomepoisse, teine Erna rühma ja kolmas major Ekströmi juhtimisel Eesti Vabadussõjas sõdinud Soome vabatahtlikke. Kivid tahus hilisem Loksa vallavanem, praegu Kuusalu vallavolikogu kogukonnakomisjoni esimees Andres Allmägi.
PEETER KIVIMÄE: see on Kuusalu valla pärl
Peeter Kivimäe kutsus Sõnumitooja ülemöödunud nädalal Muuksi linnamäele, et tõstatada küsimus, kes ja kuidas peaks Põhjatähe mälestusmärki hooldama.
„See paik on meie valla tõeline pärl. Muuksi mäel käib mälestusmärgi juures palju turiste. Soomlasi tuleb palju, pannakse pärgi. Elan läheduses, hoian kohal silma peal, vanad pärjad võtan ära, põletan, lindid viin koju. Talvel käin kord kuus vaatamas, suvel kord nädalas,“ räägib ta.
„Kuusalu vald võiks pidada eriti oluliste mälestusmärkide registrit ja eraldada korrashoiuks vallaeelarvest mingi summa. Sellised erilised on Põhjatähe mälestusmärk, Valkla kivi, Eesti esimene Vabadussõja ausammas Kuusalus, Lendurite kivi Järvi järvede ääres.“
Tema rahulolematus on põhjustatud sellest, et taotles, kuid ei saanud Kuusalu vallavalitsuselt 300 eurot Muuksi linnamäel oktoobri keskel toimunud talgute toitlustuskulude katteks. Talgulisi kogunes Peeter Kivimäe sõnul sadakond, pakuti lõunat ja õhtusööki Näkiallikal, kus kõneldi Eesti linnamägedest ja soome-ugri koostööst, musitseeris Tuule Kann. Söögid tegi Näkiallika perenaine Eda Kivimäe. Lisaks toiduainete hinnale tuli tasuda transpordi ja toidunõude eest. Varasematel aastatel on Kuusalu vald Muuksi sügistalguid rahaga toetanud.
Abivallavanem Aare Ets ütles, et põhimõtteliselt ei oldud vallavalitsuses talgute toetamise vastu, kuid segaseks jäi, miks arve esitas Eesti Metsaühistu ning kui palju panustavad kaaskorraldajad keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet.
Talguid on Muuksi linnamäel peetud kuuel aastal. Esialgu kevadeti, viimastel aastatel sügisel hõimupäevade paiku.

Fondid toitlustuseks raha ei anna
Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus selgitas Sõnumitoojale, et Muuksi pärandi talgupäeva rahastab KIK, kuid toitlustamise jaoks toetust ei anna. Talgutel osaleb keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti töötajaid. Eesti Metsaühistust on samuti talgulisi ning ettevõte aitab tehnikaga.
Ave Paulus: „Linnamägi on eriline objekt, kindlasti piirkondlik uhkus. Klindi all on 9000 aasta vanune asulakoht. Mäel on asunud muistne linnus. Soomepoiste algatusel on seal Põhjatähe mälestusmärk, muinsuskaitse peab omaalgatuslike monumentide registrit. Ühelt poolt on linnamäel väärtuslikud poollooduslikud kooslused, teiselt poolt on see piirkonna identiteeti kandev koht. Meenutagem, kuidas 1974. aastal toimus seal jaanipäeva paiku sisuliselt Võidupüha rongkäik, peeti kõnesid, püstitati kiik. Kuusalu vald võiks nüüd uuesti sinna kiige ehitada. Kui vaadata vanemaid aerofotosid, siis näeb, et oleme suutnud palju linnamäest avada, võtnud maha võsa. Kuna asub eramaal, siis ei saa nõuda, et ainult maaomanik mäge korrastaks, tuleb aidata.“
Laurentsiuse Seltsi kodulehel on mälestusmärgi rajamise ühe abilise Kalle Pipenbergi meenutus avamispäevast. Seal on kirjas, et soomepoisid andsid mälestusmärgi Kuusalu vallale üle aktiga, mis loeti avamisel ette. Vastu võttis Kuusalu vallavanem, tookord oli selles ametis Urmas Kirtsi. Ta andis oma sõna objekti heaperemehelikult hoida ja kaitsta.
Urmas Kirtsi on kuuendat aastat taas Kuusalu vallavanem: „Vallas on kehtestatud korrad, kuidas on võimalik sündmuste korraldamiseks raha taotleda. Selleks on vaja esitada vastav taotlus. Taotluste esitamise tähtajad on 15. oktoober ja 15. mai. Muuksi talgute toetamise avalduse oleks pidanud esitama 15. mai taotlusvooru, siis oleks volikogu komisjonil ja vallavalitsusel olnud võimalus seda arutada koos teiste laekunud rahasoovidega. Raha eraldamine väljaspool kehtestatud kordasid on võimalik ainult juhul, kui tegu on ettenägematute sündmustega.“
Vallavanem lisas, et Põhjatähe mälestusmärgi juures on valla heakorratöötajad koristanud kord aastas, kevadel. Eraldi summasid ei ole vallas asuvate mälestusmärkide jaoks vallaeelarvesse olnud seni vajadust kavandada.

Eelmine artikkelTelesaade tõi Loksa koolikokkadele palju häid soove
Järgmine artikkelSulalumi põhjustas Lepatriinu lasteaias Kehras ohtliku olukorra