Anija vallas Mustjõe talu juures asuval riigi kinnistul tuleb järgmisel aastal lageraie.
Anija ja Aegviidu valla piiril metsa sees asub ajalooline Mustjõe kõrtsitalu, omanäoline arhailise interjööriga puhkekeskus. Talu on raudtee lähedal, raudteest eraldab puhkekeskust mets. Metsaga kinnistu, mis talu taga asub, kuulub riigile ja järgmisel aastal tehakse seal lageraie. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raie tähendab, et puhkekeskust tagaküljest piirav mets raiutakse pooleteise kilomeetri ulatuses maha. Raudtee ja puhkekeskuse vahele jääb tühi väli.
„Oleme sellepärast metsa sees, et siin oleks rahu ja loodus. Inimesed tulevad meile puhkama, on käidud Uus-Meremaalt ja Tšiilist. Kui mets maha võetakse, kes siia siis enam tuleb?“ lausus talu peremees Tiit Lumila.
Ta lisas: „Siia tekib tuulekoridor, hetkel on mets müratõke. Raudtee müra kostab praegugi majani, kuid see ei ole nii tugev. Kui puud maha võetakse, ei summuta mööduvate rongide häält miski.“
Peremees on nõus, et metsa peab hooldama ja vanad puud tuleb maha võtta, kuid ei näe põhjust, miks peab RMK tegema kõne all oleval kinnistul lageraide: „On üksikud vanad puud, mis tuleks maha võtta, kuid enamjaolt on peenike puu, millest ei saa korralikku palkigi. Minu maja tagant saab heal juhul peenpalki. Paarikümne aasta eest tehti harvendusraie, palju on alles päris väikeseid, rinnuni ulatuvaid puid. Ükski omanik, kes oma metsast hoolib, ei teeks siin lageraiet.“
Ta on pettunud suhtumises, mis Eestis valitseb – tema sõnul rõhutab riik ühest küljest ettevõtluse tähtsust ja ettevõtjate toetamist, samas võtab RMK tema puhkekeskuse juurest metsa maha.
RMK kavatsusest kuulis Tiit Lumila kuu aja eest, kui puudele hakati punaseid märkeid tegema: „Kontakteerusime RMKga telefonitsi ning olime kirjavahetuses Harjumaa metsaülema Andrus Kevvaiga. Selgitasime oma olukorda ning uurisime, kas ei ole võimalik asendada lageraiet harvendusraiega.
Vastati, et tegemist on raieküpse majandusmetsaga, kus harvendusraie tegemine ei ole otstarbekas ega võimalik, sest see ei taga vajalikku metsauuendust. Samuti ei olevat mets otseseks müratõkkeks raudtee ja kinnistu vahel, sest paikneb meie kinnistu kõrval ja paralleelselt raudteega.
Öeldi, et kümne aastaga kasvab ju uus mets peale. Aga mis sellest siis enam kasu on? Praegu töötab puhkekeskuses kuus inimest. Kui siin enam külastajaid ei käi, siis ei ole mul tööd anda ja pean inimesed lahti laskma. Töökohtade kadudes see piirkond hääbub ja nii lähevad inimesed järjekordselt välisriikidesse tööd otsima. Kui metsas on kuklasepesa, siis seda ei tohi puutuda, aga inimestest ei hooli keegi.“
Peremees arvab, et lahendus oleks seadus, mis keelab saja meetri raadiuses elumajadest lageraiet teha.
„Eestlased, olgu nad mis usku tahes, usuvad ennekõike loodusesse. Iga puu on nagu sõber. Kui vanade puude pärast võetakse maha noored ja elujõulised, siis on ääretult valus. Ma ei ütle, et riik on halb peremees, aga tal on halvad sulased.“
Sõnumitooja küsimusele, miks on Mustjõe talu ümber olev mets määratud lageraieks ja kas harvendusraiest ei piisa, vastas RMK Harjumaa piirkonna metsaülem Andrus Kevvai, et Mustjõe kõrtsi talu naabruses riigimetsamaal kasvav mets on saanud raieküpseks ning on õige aeg asuda seda uuendama: „Tegemist on majandatava metsaga ja lageraie on metsauuenduseks möödapääsmatu. Kehtiva metsamajanduskava kohaselt on see planeeritud 2013. aastaks.“
