MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees ANNE ORUAAS, Teie loodud MTÜ on tegutsenud 2008. aastast. Kuidas on tegevus sujunud?
„MTÜd ei teinud mina üksinda. Idee tuli Kaarel Arustelt ja tugev toetaja oli Ants Miidla. Mina hakkasin vaid praktiliselt asju ajama. Alguses tundus, et ei edene kohe üldse. Asjad ei paistnud liikuvat, kõik venis. Pikaajalise pingutuse tulemusena hakkas lõpuks paremini minema. Praegu olen juba leppinud, et süsteem ongi selline ning MTÜde eestvedamisel tehtavad ettevõtmised võtavadki aega.
Suurim probleem MTÜdele on projektiraha. See on kahe otsaga asi ja suures osas lubaduste peale tegemine, sest konkreetset raha, mida kasutada, ei ole. Väikesed asjad saavad tehtud, kuid suuremad ettevõtmised nagu näiteks ehitustegevus, on riskantsed. Kõigepealt tuleb endal leida raha, et tööd ära teha, ja toetussummad antakse tagantjärele.“
Taotlesite Leader-programmi suvevoorust toetust jaamahoone rekonstrueerimiseks. Mis ehituse käigus korda tehakse ja milline hakkab jaamahoone välja nägema?
„Taotlesime 95 000 eurot (1,5 miljonit krooni), loodetavasti peab Ida-Harju Koostöökoja hindamiskomisjon meie projekti rahastamisvääriliseks.
Arhitekt Hannes Niineväli tegi jaama taastamistööde projekti. Selle tellisime Leaderi 2010. aasta kevadvoorust saadud toetusraha 125 100 krooni (7995euro) eest.
Ehitustööd tulevad kolmes etapis. Suvevoorust küsitud summa eest on plaanis teha esimese etapi ehitustööd – panna hoonele valtsplekk-katus, paigaldada uued trepid, vaheseinad ning vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik.
Teise etappi jäävad uksed-aknad ja hoone välisilme taastamine. Selle jaoks tuleb leida eraldi raha.
Kolmas etapp on sisekujundus, mille teeb samuti Hannes Niineväli. Interjöör peaks haakuma enam kui 100aastase jaamahoone välisilmega. Maja välimus tundub terviklik ja tsaariaegne, kuid tegelikult on suur osa sellest nõukogudeaegne juurdeehitus. Jaam tehti suuremaks ning ei ole seetõttu ka muinsuskaitse all. Sellest, milline osa on juurdeehitus ja kus algne ehitus, annavad märku üksikud detailid.
Jaamahoonesse tuleb turismiinfopunkt, kohvik ja muuseum. Just muuseumi on meil tõepoolest väga vaja, sest erinevaid ajaloolisi esemeid on kogunenud palju. Inimestel leidub kodudes hulgaliselt esemeid, mida muuseumile anda. Praegu asub suur osa neist minu kodus ja MTÜ liikme Marti Sepmanni poe tagaruumis.“
Te loobusite oma põhitööst õpetajana Kehra gümnaasiumis ja hakkasite vabatahtlikuna vedama MTÜd. Kas olete tehtud otsusega rahul?
„Olen väga rahul. Raudteejaama küsimus sai südameasjaks ja vaevas mind aastaid ning sain aru, et keegi teine sellega tegelema ei hakka.
Käisin 40 aastat mööda Kehra gümnaasiumi treppe, alguses õpilasena ja pärast õpetajana. Mõtlesin, et elatakse ainult üks kord ja millal siis veel. Täiskohaga tööl käimisest ei tule MTÜ juhtimise kõrvalt midagi välja. MTÜs ongi nagu täiskohaga töö, kuid palka selle eest ei saa. Otsus oli raske, aga tegin õigesti. Praegu töötan Tallinna Keskraamatukogus poole kohaga raamatukoguhoidjana ja nii jääb piisavalt aega MTÜle.“
Kuidas on enam kui kolme tegutsemisaasta jooksul liikmeskond muutunud?
„Kui alustasime oli üheksa liiget. Nüüd on meid kokku 17, seega on ikka juurde tulnud. Liikmed on meil pensionäridest kuni üliõpilaste ja õpilasteni. Vanimad liikmed on 80aastased. Noorim on minu kunagine õpilane Tanel Veske. Ta on 18aastane ja tegeleb meie kodulehega.
Juhatuse liikmeid on kolm, peale minu veel Anija vallavolikogu keskkonna- ja turvalisuse komisjoni esimees Kaarel Aruste ning ettevõtja ja vanavarakoguja Marti Sepmann. Mina tegelen rohkem paberimajandusega, nemad muude ülesannetega. Igaühel on MTÜs oma roll.“
Eelmisel sügisel korraldasite Vabadussõja teemalise ajalookonverentsi, äsja oli jaamahoones Albu teatritrupi etendus ja Pertti Pyhtilä näitus Eesti raudteejaamadest. Mida kavatsete järgmisena?
„Sügisel on plaanis järjekordne ajalookonverents. Möödunud aastal oli Vabadussõja-teemaline, seekord tuleb arheloogiaalane, seoses leidudega Harju-Jaani kihelkonnast. Esinejad kutsub seegi kord Tallinna Ülikooli ajalooprofessor ja meie MTÜ liige Priit Raudkivi.“
Kuidas edeneb raamatu „Kehra lood“ kirjutamine?
„Raamatut teeme pidevalt ja tasapisi. Sellega tegeleb peamiselt Ants Miidla. Inimesed toovad vanu fotosid. Luule Kiipli on kokku kutsunud vestlusringe tehases töötamisest. Kehralased räägivad mälestusi ja need saavad raamatusse kirja.
Toetust saime raamatu jaoks Kohaliku Omaalgatuse Programmist (KOP) 1470 eurot ehk 23 000 krooni ja Anija vallavalitsus toetas 10 protsendilise omaosalusega.
See on ainult raamatu tegemise raha, aga alati tuleb ette ootamatusi, kas või arhiivis tuhnides. Näiteks tuli välja 17. sajandi mõisale kuulunud inventeerimise nimekiri, mis oli käsitsi kirjutatud gooti kirjas ja rootsikeelne. Selle tõlkimine eesti keelde läks päris kulukaks.
Aasta lõpus peame käsikirja kokku panema ja KOPile ette näitama. Jõuame kindlasti valmis. Pärast seda on vaja leida trükkimise raha. Kuni see aega võtab, saame käsikirja veel täiendada. Üldiselt on trükikodade hinnapakkumised soolased. Leaderi talvisest voorust me raamatule toetust ei saanud ning igasugune sponsorlus on teretulnud.“
