
Lõppenud aasta 21. detsembril toimus Anija mõisas MTÜ Jäätmehoolduskeskus üldkoosolek. MTÜ 24 liikme hulgas on ka Anija, Raasiku ja Kuusalu vald. Koosolekul alguses kirjutasid MTÜ juhatuse esimees Rait Pihelgas ning keskkonnaminister Madis Kallas alla vaba tahte lepingule, millega lepiti kokku soovis ja vajaduses aidata kaasa Eesti keskkonnaseisu parandamisele ning omavahelise infovahetuse edendamisele.
„Kohalikul omavalitsusel on oluline roll jäätmehalduse korraldamisel ning selles ei saa me hakkama ilma hea koostööta keskkonnaministeeriumiga. Sõlmime ministeeriumiga hea tahte lepingu, et koostöös jäätmevaldkonda arendada, infot vahetada ning täita riigi ja omavalitsuse võetud suuri eesmärke,“ ütles Rait Pihelgas.
Ka keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas, et koostöö on kõige alus. Ta lausus, et suund, mille poole kohalikud omavalitsused ja teised osapooled jäätmemajandusega tegeldes on liikunud, teeb heameelt, kuid astuda on veel palju olulisi samme. Minister märkis, et eri osapooled – jäätmevedajad, jäätmevaldajad, kohalikud omavalitsused ja keskkonnaministeerium – peaksid tegema veel rohkem koostööd, et saavutada keskkonna- ja jäätmevaldkonnas ühiseid eesmärke.
„Kui tahame, et meie keskkond oleks jäätmevabam, puhtam ja keskkonnasõbralikum, peame jäätmemajandusse rohkem panustama, sellest rohkem rääkima, tegema oma otsuseid rohkem sellest lähtuvalt,“ tõdes Madis Kallas.
Ta lisas, et inimesi tuleb rohkem motiveerida andma oma panust keskkonna heaks, kuid selleks ei piisa neile infolehtede postitamisest, vaja on neid mõjutada hinnastamise kaudu ning luua mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks. Madis Kallas ütles veel, et kõik jäätmemajandusega seotud muudatused ja arendused peaksid olema tehtud ringmajanduse põhimõttel, see on parem keskkonnale ja ka inimestele soodsam.
Rait Piheglas selgitas, et omavalitsuste koostööorganisatsiooni ja ministeeriumi vahelise tähtajatu lepinguga ei võta kumbki osapool rahalisi kohustusi, küll aga võetakse kaasamise kohustus.
Lepinguga kinnitavad osapooled, et tunnustavad soovi ja vajadust aidata kaasa Eesti keskkonnaseisundi paremaks muutmisele ning teevad selle nimel koostööd jäätmehoolduse valdkonna arendamisel. Deklareeritakse, et MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja keskkonnaministeerium on partnerid ja teevad koostööd olmejäätmete valdkonda puudutavates tegevustes, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, korraldatud olmejäätmeveole ja selle korraldusele. Lepingupooled lubavad edendada kohalike omavalitsuste ülest koostööd, vahetada infot omavalitsustele suunatud olmejäätme alaste teavituskampaaniate ja -algatuste kohta.
Keskkonnaministeerium lubab, et teavitab Eesti Jäätmehoolduskeskust oma õigusloomealastest kavatsustest igal aastal hiljemalt esimese kvartali jooksul. Pärast seda koostavad ministeerium ja MTÜ ühise täpsustatud tegevuskava konkreetseteks tegevusteks käimasoleva aasta kohta. Pannakse kirja vajalikud tegevused valdkonna arenguks ja korraldatakse regulaarseid kohtumisi. Ministeerium kaasab Eesti Jäätmehoolduskeskus nende jaoks oluliste keskkonnaõigus-aktide koostamisse, töögruppidesse või muudesse asjakohastesse tegevustesse.
Eesti Jäätmehoolduskeskus informeerib keskkonnaministeeriumi regulaarselt oma tegevusest, annab ministeeriumile teada teadaolevatest võimalikest probleemidest ja olulistest asjaoludest ministeeriumi vastutusvaldkonnas, motiveerib omavalitsusi jäätmeteemadega sisukamalt ja jätkusuutlikumalt tegelema, teavitab ministeeriumi läbiviidavatest jäätmevaldkonna projektidest ja nende tulemustest vähemalt kord kolme kuu jooksul.
Eesti Jäätmehoolduskeskuse juht ütles Sõnumitoojale, et koostöölepingu algatas MTÜ: „Oleme ministeeriumiga ka varem teinud koostööd, kuid tahtsime, et oleks ametlikult fikseeritud. See annab kindluse, et ministeerium kaasab omavalitsusi õigusloomesse ning saame neile omavalitsuste seisukohti selgitada.“
MTÜs Eesti Jäätmehoolduskeskus 24 omavalitsust
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, endise nimega Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, asutati 2003. aastal eesmärgiga võtta omavalitsustelt üle jäätmehoolduse korralduslikud ülesanded, mis on omavalitsustele pandud jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega. Kaks aastat tagasi ühines Jäätmehoolduskeskusega Harjumaa omavalitsuste MTÜ Jäätmehalduskeskus, mille liikmed olid ka Anija ja Raasiku vald. Kuusalu vald kinnitati Jäätmehoolduskeskuse liikmeks 21. detsembri 2022 üldkoosoleku otsusega.
MTÜ liikmed on: Anija, Raasiku, Kuusalu, Harku, Jõelähtme ja Kose vald Harjumaalt; Kambja ja Tartu vald Tartumaalt; Häädemeeste, Kihnu, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Tori vald Pärnumaalt; Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi vald Viljandimaalt; Märjamaa vald Raplamaalt; Põltsamaa vald Jõgevamaalt; Türi vald ja Paide linn Järvamaalt ning Otepää, Tõrva ja Valga vald Valgamaalt.