„Kohalike omavalitsuste võimekuses on raha väga olulisel kohal, aga oluline on ka see, et meil on neis inimesed, kellel on teadmised, kompetents ja kogemused kohalikku elu arendada,“ ütles regionaalminister Piret Hartman 19. juunil Kostiveres kohtumisel Harjumaa omavalitsusjuhtidega.
Ta lisas, et Eestis ringi käes on näinud – mõni omavalitsus, kus eeltingimused areneda ja elanikke juurde saada tunduvad üsna keerukad, on leidnud selleks nutikaid lahendusi ning elanike arv kasvab. Samas on linnalises piirkonnas omavalitsusi, kus võimalused arenguks on olemas, kuid kohapeal jageldakse ilma soovita kokku leppida, et teha mõistlikke asju.
„Minu eesmärk ministrina on, et kohalikel omavalitsustel oleks arenguks võimekus olemas,“ lausus aprillist regionaal- ja põllumajandusministeeriumi juhtiv Piret Hartman HOLi nõupäeval, kus tutvustas peamisi teemasid, millega ministrina praegu tegeleb.
Ta rääkis, et koalitsioonileppes on regionaalvaldkonnas kolm olulist eesmärki. Esiteks kohaliku arengu toetamine selliselt, et eri piirkondade vahel oleks vähem ebavõrdsust. Teiseks soovitakse suurendada kohalike omavalitsuste autonoomiat tegutseda ja otsustada kohaliku elu küsimusi. Kolmas eesmärk, mis pole tema hinnangul Harjumaa jaoks kõige positiivsem, on hakata Euroopa Liidu toetusraha jagama võrdsemalt, et see läheks ka väljapoole Harjumaad ja Tartu piirkonda. Minister märkis, et praegu läheb eurotoetustest väga palju just niinimetatud kuldse ringi omavalitsustesse.
„Kui vaatame, milline on sotsiaal-majanduslik olukord üle-eestiliselt, siis arvan, et need poliitilised valikud, mida koalitsioon on teinud, on põhjendatud,“ sõnas Piret Hartman.
Ta lisas, et kõike kiiresti ja korraga muuta ei suudeta, kuid tuleb midagi teha selleks, et teised piirkonnad Harjumaast nii palju maha ei jääks: „Sest kohalikku elu-olu on võimalik arendada vastavalt sellele, kui tugevad on omavalitsused.“
„Robin Hoodi plaan“ tuleb
Omavalitsuste tulude ümberjagamise mudel, mida on hakatud nimetama Robin Hoodi plaaniks, sest jõukamate tulusid tahetakse vähendada ja anda vaesematele, on ministri sõnul kokku lepitud ja tuleb. Uus rahastamismudel on riigikogus esimese lugemise läbinud ja niipea, kui riigikogu sügisel uuesti tööd alustab, tulevad ka teine ja kolmas lugemine ning muudatused peaksid kehtima hakkama 1. jaanuarist 2025.
Uue rahastamismudeli järgi suurendatakse aastatel 2025-2027 järk-järgult järgmistel aastatel omavalitsustele laekuva pensionitulude määra ja vähendatakse muust tulust laekuvat tulumaksu. Kui 2024. aastal saavad kohalikud omavalitsused 2,5 protsenti füüsilise isiku riikliku pensioni tulumaksust ja 11,89 protsenti muust oma elanike tulumaksust, siis tuleval aastal on need protsendid vastavalt 5,5 ja 11,29, 2026. aastal 8,5 ja 10,64 ning alates 2027. aastast nii pensionituludelt kui muudelt tuludelt 10,23 protsenti. Muudatustega kiireneb tulumaksu laekumise kasv neis linnades-valdades, kus on pensioniealiste kõrgem osakaal, ning aeglustub omavalitsustes, kus on rohkem tööealisi elanikke ja kõrgem palgatase.
Minister lubas, et tegeletakse ka meetmetega, mis Harjumaa omavalitsustele, kes uuest rahastusmudelist kõige rohkem kaotavad, seda veidi kompenseerivad. Kokku on lepitud 10 täiendavat tegevust. Näiteks saavad omavalitsused suurema õiguse maamaksu üle otsustamisel, neil võimaldatakse kehtestada uusi kohalikke makse, antakse senisest rohkem otsustus- ja kaalutlusõigust kohaliku elu korraldamisel. Ühe kõige rohkem just Harjumaad puudutava kavandatava muudatusena nimetas Piret Hartman soovi sätestada seadusega, et omavalitsusel on õigus küsida erakinnisvara arendajatelt panust taristu, sealhulgas koolide-lasteaedade rajamiseks. Samuti hakatakse omavalitsusi vajaliku taristu ehitamisel või renoveerimisel toetama CO2 meetme rahast. Suurem osa neist muudatustest peaksid Piret Hartmani sõnul jõudma valmis 2026. aastaks.
Kärpekirves ka omavalitsuste kohal
Regionaalminister kinnitas, et ka riigieelarve kavandatud kärbetega minnakse edasi.
„Meil oli ka sellel aastal kärpekirves pea kohal. Mul on hea meel, et jõudsime koalitsioonipartneritega siiski kokkuleppele, et kohalike omavalitsuste kallale ei lähe,“ lausus Piret Hartman.
Mis saab tuleval aastal, ei osanud ta öelda, sõltub sellest, mis saab valitsusest, millised saavad olema koalitsiooni jõujooned: „Kindel on see, et kärpimisega edasi minnakse.“
Ministri sõnul ei vasta tõele, et sotsiaaldemokraadid pole kärpimise poolt. Ta ütles, et tuleb üle vaadata kõik kohad, kust on võimalik kärpida, ja tegevused, mis pole kõige efektiivsemad.
„Me ei istu käed rüpes, mõtleme läbi erinevaid lahendusi, kuidas toimetada nii, et riigieelarve positsioon paraneks, aga kohalikud omavalitsused liiga palju ei kaotaks. Et juhuks, kui peame muudatusi tegema, on meil plaan A, B ja C läbi mõeldud. Kui see olukord on käes, arutame kindlasti teiega läbi,“ rääkis Piret Hartman.
Ta lubas, et niipea, kui järgmise aasta kohta on rohkem selgust, annab sellest Eesti Linnade ja Valdade Liidule teada, et omavalitsused saaksid oma tulevasi tegevusi planeerida.
Küsimuse peale, kust on kohalike omavalitsuste riigipoolseid tulusid üldse võimalik kärpida, tõdes minister, et tänavu said vallad-linnad kannatada juba käibemaksu tõusuga – see tähendab Eesti omavalitsuste 2024. aastal eelarvetele täiendavalt kokku 20 miljonit eurot kulu. Ta ütles, kõneldud on, et omavalitsusi puudutavad kärped peaksid tulema tulumaksuseaduse muudatustest, kuid see on halvim koht, kust kärpida – kogemused on näidanud, kui ühel aastal omavalitsustele antavat tulumaksuosa vähendada, siis tagasi seda enam ei anta.
„Minul ei ole häid ettepanekuid. Suuremad ressursid kärpimiseks on kindlasti riigi tasandil, sest praegune olukord pole tekkinud omavalitsuste kehvast finantsseisust või finantside kasutamisest,“ märkis minister.
Ta lisas, üks hirm on, et omavalitsustelt minnakse raha ära võtma nii-öelda tagaukse kaudu, teisisõnu – ministeeriumid kärbivad meetmeid, mis mõjutavad ka omavalitsuste eelarveid. Näiteks vähendati käesoleval aastal omavalitsustele huvihariduse ja huvitegevuse jaoks antavat toetust.
Paar kuud ametis olnud Piret Hartmanilt küsiti ka, kas plaanib ministriametist sarnaselt eelmisele regionaalministrile Madis Kallasele lahkuda, kui sotsiaaldemokraadid ei suuda valitsuses piisavalt kohalike omavalitsuste huve kaitsta. Aprillist ametis olev minister vastas: „Olen suhteliselt vintske, kui mingi eesmärgi või mõtte pähe võtan, siis seda ka teen. Niikaua, kui tunnen, et suudan meeskonda ministeeriumis motiveerida ja teiega head dialoogi pidada, siis ma ikka prooviks.“
