SULEV VALDMAA: „Säilitame Kuusalu valla koolivõrgu.”

2352
SULEV VALDMAA: „Kuusalu valla hariduskomisjon otsustas, et koosolekud on lahtised, kõik on oodatud kuulama ja soovi korral ka sõna võtma. ”

Kuusalu valla hariduskomisjoni esimees SULEV VALDMAA, Kuusalu vald on väga eriline oma kahe keskkooliga – Kuusalus ja Kolgas. Haridusministeerium kavandab muuta seadust ning hakata gümnaasiume koondama. Mida sellest arvab valla hariduskomisjon?

„Käisin ülemöödunud nädalal Riigikogus kuulamas põhikooli- ja gümnaasiumi­seaduse muudatuste arutelu. Seal sõnas linnade liidu juht Jüri Võigemast, et põhiseaduses on kirjas, üldharidust korraldab kohalik omavalitsus ning põhiseadusega minnakse vastuollu, kui hakata seda põhimõtet seaduseparandusega muutma. Riigikogus oli vastuseis seadusemuudatusele tugev ja eelnõu menetlemine pandi korraks seisma. Saalis öeldi, et majanduslikke arvestusi pole tehtud, näiteks, kui koolide keskkooliosad pannakse kinni, kui palju läheb maksma õpilaste transport, kas nad peaksid hakkama elama õpilaskodudes jne.

Seda, et Kuusalu on ainus maaomavalitsus, kus on kaks keskkooli, oleme kuulnud aastaid. Ka hariduskomisjon on seda arutanud. Meie vallas on pärast viimaseid kohalikke valimisi esmakordselt sõlmitud koalitsioonileping ja selles on öeldud, et valla koolivõrku ei muudeta, kui seadused seda ei nõua. Oleme tänasel päeval sellisel seisukohal. Mis ei tähenda seda, et kui näiteks Vihasoo koolis pole kolme aasta pärast lapsi, et me siis seda ei sulgeks.”

Kuusalu valla koolide kohta on mõni öelnud, et Vihasoo algkooli võiks panna kinni ja Kolgast kaotada keskkool ning piirkonna koolimured oleksid lahendatud. Kas hariduskomisjon on arutanud nende koolide tulevikku?

„Oleme ikka. Vihasoo kooli tulevikku oleme arutanud pikemalt. Eelmisel õppeaastal alustasime seal erivajadustega laste õppega. Praegu on klassis küll üks laps, aga algus on tehtud. Praegu on erivajadustega lastega rumal olukord, me vallast viiakse neid teisele poole Tallinna Heleni kooli. Kohalikul lapsel ja ta perel on parem, ei pea kaugele sõitma. Oleme huvitatud et Vihasoos saaks erivajadustega õpe tuult tiibadesse. Oleme ka analüüsinud, kas Vihasoo lasteaeda-algkooli hoitakse üleval kunstlikult ja kas bussiliinid on tööle pandud ainult selle kooli teenindamiseks, aga ei ole.

Kolga kohta on kõne all olnud küsimus, kas kool jätkab gümnaasiumina. Keskkoolil on regionaalne tähendus, kui see kaotada, mõjutab piirkonna taandarengut. Ilmselt oli see viga, et Kirovi kolhoos oma õitsengu ajal sinna keskkooli tegi. Kirovi osakond oli tookord immigratsioonipump. Kui kolhoos kadus, inimestel rakendust enam ei olnud, hakati lahkuma.

Kolga koolimaja oli avamise ajal arhitektuuriliselt ja värskuselt nähtus omaette. Nüüd, kus õpilasi on vähem, võib öelda, on hea, et maja ehitati põhikooli jaoks, kasutut pinda on vähe.

Majanduslikult võib Kolga keskkooliosa sulgemine olla põhjendatud, ehkki karbikulud jääksid alles, direktori sõnul maksab vald gümnaasiumiosa ülalpidamiseks juurde kuni 100 000 krooni aastas. Riigil kulub muidugi rohkem, sest riik annab pedagoogide töötasu. Riigile oleks kindlasti kokkuhoid, kui panna Kolga keskkooliõpilased Kuusalu kooli – ühtegi klassikomplekti ei peaks juurde tegema, nad mahuksid olemasolevatesse klassidesse, õpetajate tasu ei lisanduks. Aga riik peaks kaaluma ka regionaalpoliitiliselt, kas selline liitmine oleks otstarbekas. Seetõttu, nagu juba ütlesin, on meie seisukoht, et valla koolivõrku ei muudeta, kui seadus seda ei muuda.

Ja kes teab, kui ministeerium saab tehtud arvutused oma seadusemuudatuse majanduslike kulude kohta, sellist haridusreformi ehk ei tulegi.”

Loksa linnavolikogu otsustas detsembri keskel, et Loksa I keskkool ja vene gümnaasium kujundatakse 1. septembrist 2010 Loksa gümnaasiumiks. Kavas on teha Kuusalu vallale ettepanek koostööks, et arutada piirkonna koolivõrgu korrastamist. Sel neljapäeval oli valla hariduskomisjoni koosolek, ilmselt kõnelesite ka Loksa linna otsusest?

„Põgusalt rääkisime. Kuna Kuusalu vallale ametlikult midagi teatatud ei ole, meiega ühendust pole võetud, siis polnud alust otsustama hakata. Mis ei tähenda, et me ei reageeriks, kui tuleb kiri.

Aga mõtteid me väljendada võime. Minu seisukoht on, et kool on eeskätt õpilase ja teiseks vanemate jaoks. Mis iganes muudatusi tehakse, esmalt tuleks lähtuda õpilaste vajadustest. Kas lapsevanematega on räägitud, et mis on selle otsuse ajend või põhjus?

Komisjonis arutasime ka, mida Loksa otsus võib Kuusalu vallale tähendada. Juba praegu õpib Kuusalu valla koolides lapsi Loksa linnast ja ümberkaudsetest küladest. Pigem võib koolide liitmise otsus mõjutada sedasi, et Loksa linnast ja selle lähedalt liigub rohkem lapsi Kuusalu valla koolidesse. Arutasime veel, kas ühte koolikarpi on Loksal mõistlik panna eesti ja vene lapsi, aga siis teadis keegi rääkida, et tööle jäädakse eraldi koolimajadesse. Seega on meil ametlikku infot veel vähe.

Aga oli jutuks ka see, et kui ikkagi käivitub haridusministeeriumi reformiplaan, võib juhtuda, Kuusalu kihelkonna piiridesse ei jää ühtegi keskkooli, gümnaasium tehakse näiteks Loole või veel mõnda teise kohta.”