Viha­soos pee­ti rah­va­ma­ja 90. sün­ni­päe­va ja kü­la­päe­va

169

Vi­ha­soo rah­va­ma­ja juu­be­li tä­his­ta­mi­ne ja kü­la­päev al­ga­sid lau­päe­val, 6. juu­lil kell 13 rah­vaa­ja ees plat­sil tra­dit­sioo­ni­li­selt Ees­ti li­pu heis­ka­mi­se ja hüm­ni laul­mi­se­ga. See­jä­rel lii­gu­ti rah­va­ma­ja kõr­va­le peoa­la­le, kus oli püs­ti­ta­tud la­va, sea­tud suur telk pub­li­ku jaoks, too­dud too­le ja lau­du.

MTÜ Vi­ha­soo Kul­tuu­ri­selts ju­ha­tu­se liik­med Rau­no Aru­lo ja Kai­di Kes­küll tä­na­sid peo­päe­va abi­li­si. Kai­di Kesküll lu­ges et­te Park­si ela­ni­ku Ma­ria An­tons-Val­ne­ri kir­ju­ta­tud luu­le­tu­se Vi­ha­soo kü­la kohta. Rau­no Aru­lo loet­les Vi­ha­soo kü­la­ga seo­tud tä­na­vu­si juu­be­li­numb­reid: rah­va­ma­ja ava­mi­sest täi­tus 90 aas­tat, raa­ma­tu­ko­gu asu­ta­mi­sest 100 aas­tat, Vi­ha­soo Kul­tuu­ri­selts saab 100aas­ta­seks ja ka kü­la näi­te­ring loo­di sü­gi­sel 100 aas­tat ta­ga­si, see­nior­tant­su­rühm tä­his­tab 25aas­ta­seks saa­mist.

Rau­no Aru­lo tea­tas, et li­saks Kuu­sa­lu val­lalt peo­päe­va jaoks saa­dud 1500 eu­ro­le ja ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi 2500­eu­ro­se­le toe­tu­se­le on tä­na­vust juu­be­li­pi­du toe­ta­nud ra­ha­li­selt Vi­ha­soo rah­va­ma­ja ku­na­gi­ne ju­ha­ta­ja El­vi Kop­pel­mann Kõr­ge­mäe ta­lust. El­vi Kop­pel­mann he­lis­tas mõ­ni nä­dal ta­ga­si ja tea­tas, et soo­vib te­ha an­ne­tu­se. Tä­nu toe­ta­ja­te­le oli või­ma­lus pi­da­da pi­du õues – tel­li­da la­va, val­gus­tus, he­li­teh­nik ja õh­tu­ne prog­ramm.

Rah­va­ma­ja saa­lis oli pä­rast ava­mist teat­rie­ten­dus. Kor­ral­da­jad olid pa­lu­nud ko­ha­li­kult näi­te­rin­gilt peo­päe­vaks lü­hi­kest la­vas­tust, näi­te­ring esi­tas „Mõm­mi ja aa­bit­sa“ te­ge­las­te­ga lü­hi­näi­den­di „Tere, pi­du“.

„Kai­di Kes­küll lei­dis Hel­jo Män­ni las­te­näi­den­di „Aa­bit­sa pi­du“. Mu­gan­da­si­me sel­le Vi­ha­soo kü­la­päe­va peoks,“ üt­les la­vas­ta­ja Jaa­na Roo­pa.

Mõm­mi rol­lis oli Mar­gus Kes­küll, Re­ba­se-Rei­nu män­gis Mat­tias Kal­ju­mäe. Ka­ru-Ka­ti oli He­le­na Aug, Ka­ru-Ma­ti Mee­lis Al­le­mann, Jän­ku-Ju­ta Ger­ta Al­le­mann ning hun­di­kut­si­kad Uu­du ja Uu­gu Jan­no Roo­pa ja Kai­di Kes­küll.

Õues esi­nes tun­nia­ja­se ka­vaga an­sam­bel La­he­maa Rah­wa­muu­si­kud ee­sot­sas ju­hen­da­ja Vii­vi Voo­ran­di­ga.

Rah­va­ma­jas sai vaa­da­ta mi­tut näi­tust. Vi­ha­soo ela­nik Mer­le Krüs­ban tõi näi­tu­se­le oma ho­bi­ko­gust 75 leh­vi­kut, kok­ku on tal prae­gu­seks 140 leh­vi­kut eri­ne­va­test rii­ki­dest.

Oma lu­si­ka­kol­lekt­sioo­ni oli rah­va­ma­jas näi­tu­se­le too­nud Vi­ha­soo ela­nik Ma­ri-Ann Rehk. Le­ho Siim­sen Tam­mis­pealt esit­les en­da­val­mis­ta­tud ja ko­gu­tud lõõts­pil­le. Saa­lis näi­da­ti la­va ta­ga­sei­nal slai­di­sõud Vi­ha­soo rah­va­ma­jast.

Peop­lat­si kõr­val oli nõu­ko­gu­deaeg­se­te sõi­duau­to­de näi­tus – kaks va­na Za­po­rožet­sit, Mosk­vitš ja kaks Žigu­lid And­reas Pii­be­man­ni ning te­ma onu ja va­nai­sa Vei­ko ja Raul Põld­maa ko­gust. Rau­no Joo­nas Tam­mis­pealt tõi au­to­de­le li­saks vaa­ta­mi­seks ja lus­ti­sõi­duks nõu­ko­gu­deaeg­se külg­kor­vi­ga moo­tor­rat­ta. Kü­las­ta­da sai sa­mal ajal ka And­reas Pii­be­man­ni Ju­ha­ni ta­lu­muu­seu­mi, mis on ra­ja­tud Vi­ha­soo ku­na­gi­se aian­di­poe lä­he­du­ses paik­ne­va kor­ter­ma­ja ga­raaži.

VEI­KO PÕLD­MAA tut­vus­tas nõu­ko­gu­deaeg­seid sõi­duau­to­sid. Väi­ke he­le­hall Za­po­rožets ehk maan­tee­muhk on teh­tud 60 aas­tat ta­ga­si – aas­tal 1964.

Oma ho­bu­se ja ved­ru­vank­ri­ga sõi­du­tas päe­val lap­si ko­ha­lik ela­nik An­gee­li­ka Koo­vit.
Olid mit­me­su­gu­sed spor­di­võist­lu­sed. Ka­nuu­võist­lu­ses osa­le­sid 7 paat­kon­da. Proo­vi­da sai ka ket­ta­gol­fi. Võist­lus­te jä­rel ko­gu­ne­ti taas peop­lat­si­le, õh­tu­se prog­ram­mi avas Vi­ha­soo an­sam­bel VVV.

Järg­nes tant­suõh­tu, muu­si­kat te­gi an­samb­li Tuu­le­bant laien­da­tud koos­seis Tuu­le­bant ja Sõb­rad. An­samb­li eest­ve­da­ja on Vi­ha­soo tun­tud lõõts­pil­li­män­gi­ja, va­ba­rii­gi pil­li­mees Kert Krüs­ban.

Tä­na­vu­se peo pea­kor­ral­da­jad olid MTÜ Vi­ha­soo Kul­tuu­ri­selts ju­ha­tu­se liik­med Rau­no Aru­lo, Kai­di Kes­küll ja Mih­kel Al­le­mann ning ka Kert Krüs­ban. Tel­ke ja mööb­lit ai­ta­sid pai­ka pan­na Ott And­re, Vei­go Lain­la ja Erik Vai­nu­mäe.

Vi­ha­soo kü­la kul­tuu­ri­te­ge­vus hak­kas are­ne­ma sa­da aas­tat ta­ga­si, kui loo­di Vi­ha­soo Ha­ri­dus­selts. Ku­na selt­si­te­ge­vu­seks oli va­ja ruu­me, ehi­ta­ti tal­gu­kor­ras kü­la­le rah­va­ma­ja, mis pü­hit­se­ti 1934. aas­ta jaa­ni­päe­val. Ra­ha saa­di rah­va­ma­ja ehi­ta­mi­seks rii­gilt, ko­gu­ti pi­du­del pil­li­män­gu­ga ja näi­den­di­te­ga naa­ber­kü­la­des esi­ne­des.

 

Eelmine artikkelMi­nis­ter rääkis Har­ju oma­va­lit­sus­juh­ti­de­le Ro­bin Hoo­di plaa­nist
Järgmine artikkelSU­LEV VALD­MAA mee­nu­tab Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si al­gu­sae­gu