Vihasoo rahvamaja juubeli tähistamine ja külapäev algasid laupäeval, 6. juulil kell 13 rahvaaja ees platsil traditsiooniliselt Eesti lipu heiskamise ja hümni laulmisega. Seejärel liiguti rahvamaja kõrvale peoalale, kus oli püstitatud lava, seatud suur telk publiku jaoks, toodud toole ja laudu.
MTÜ Vihasoo Kultuuriselts juhatuse liikmed Rauno Arulo ja Kaidi Kesküll tänasid peopäeva abilisi. Kaidi Kesküll luges ette Parksi elaniku Maria Antons-Valneri kirjutatud luuletuse Vihasoo küla kohta. Rauno Arulo loetles Vihasoo külaga seotud tänavusi juubelinumbreid: rahvamaja avamisest täitus 90 aastat, raamatukogu asutamisest 100 aastat, Vihasoo Kultuuriselts saab 100aastaseks ja ka küla näitering loodi sügisel 100 aastat tagasi, seeniortantsurühm tähistab 25aastaseks saamist.
Rauno Arulo teatas, et lisaks Kuusalu vallalt peopäeva jaoks saadud 1500 eurole ja kohaliku omaalgatuse programmi 2500eurosele toetusele on tänavust juubelipidu toetanud rahaliselt Vihasoo rahvamaja kunagine juhataja Elvi Koppelmann Kõrgemäe talust. Elvi Koppelmann helistas mõni nädal tagasi ja teatas, et soovib teha annetuse. Tänu toetajatele oli võimalus pidada pidu õues – tellida lava, valgustus, helitehnik ja õhtune programm.
Rahvamaja saalis oli pärast avamist teatrietendus. Korraldajad olid palunud kohalikult näiteringilt peopäevaks lühikest lavastust, näitering esitas „Mõmmi ja aabitsa“ tegelastega lühinäidendi „Tere, pidu“.
„Kaidi Kesküll leidis Heljo Männi lastenäidendi „Aabitsa pidu“. Mugandasime selle Vihasoo külapäeva peoks,“ ütles lavastaja Jaana Roopa.
Mõmmi rollis oli Margus Kesküll, Rebase-Reinu mängis Mattias Kaljumäe. Karu-Kati oli Helena Aug, Karu-Mati Meelis Allemann, Jänku-Juta Gerta Allemann ning hundikutsikad Uudu ja Uugu Janno Roopa ja Kaidi Kesküll.
Õues esines tunniajase kavaga ansambel Lahemaa Rahwamuusikud eesotsas juhendaja Viivi Voorandiga.
Rahvamajas sai vaadata mitut näitust. Vihasoo elanik Merle Krüsban tõi näitusele oma hobikogust 75 lehvikut, kokku on tal praeguseks 140 lehvikut erinevatest riikidest.
Oma lusikakollektsiooni oli rahvamajas näitusele toonud Vihasoo elanik Mari-Ann Rehk. Leho Siimsen Tammispealt esitles endavalmistatud ja kogutud lõõtspille. Saalis näidati lava tagaseinal slaidisõud Vihasoo rahvamajast.
Peoplatsi kõrval oli nõukogudeaegsete sõiduautode näitus – kaks vana Zaporožetsit, Moskvitš ja kaks Žigulid Andreas Piibemanni ning tema onu ja vanaisa Veiko ja Raul Põldmaa kogust. Rauno Joonas Tammispealt tõi autodele lisaks vaatamiseks ja lustisõiduks nõukogudeaegse külgkorviga mootorratta. Külastada sai samal ajal ka Andreas Piibemanni Juhani talumuuseumi, mis on rajatud Vihasoo kunagise aiandipoe läheduses paikneva kortermaja garaaži.

Oma hobuse ja vedruvankriga sõidutas päeval lapsi kohalik elanik Angeelika Koovit.
Olid mitmesugused spordivõistlused. Kanuuvõistluses osalesid 7 paatkonda. Proovida sai ka kettagolfi. Võistluste järel koguneti taas peoplatsile, õhtuse programmi avas Vihasoo ansambel VVV.
Järgnes tantsuõhtu, muusikat tegi ansambli Tuulebant laiendatud koosseis Tuulebant ja Sõbrad. Ansambli eestvedaja on Vihasoo tuntud lõõtspillimängija, vabariigi pillimees Kert Krüsban.
Tänavuse peo peakorraldajad olid MTÜ Vihasoo Kultuuriselts juhatuse liikmed Rauno Arulo, Kaidi Kesküll ja Mihkel Allemann ning ka Kert Krüsban. Telke ja mööblit aitasid paika panna Ott Andre, Veigo Lainla ja Erik Vainumäe.
Vihasoo küla kultuuritegevus hakkas arenema sada aastat tagasi, kui loodi Vihasoo Haridusselts. Kuna seltsitegevuseks oli vaja ruume, ehitati talgukorras külale rahvamaja, mis pühitseti 1934. aasta jaanipäeval. Raha saadi rahvamaja ehitamiseks riigilt, koguti pidudel pillimänguga ja näidenditega naaberkülades esinedes.