AARE NURM: „Linna läinud noored saavad Alaveres kokku.“

3017

AARE NURM esindab Anija vallavolikogus Alavere elanike huve.

Alavere elanik Aare Nurm on Anija volikogu majanduskomisjoni aseesimees ning revisjonikomisjoni liige. Kohalikel valimistel kandideeris ta valimisliidu Anija Ühendus nimekirjas ja kogus 86 häält, mis oli paremuselt neljas tulemus Anija vallas.

Volikogu liikmena soovib ta tagada, et vastuvõetud otsuste puhul oleks arvestatud Alavere inimeste huvidega. Ehkki tööl käib Aare Nurm Tallinnas, toovad nädalavahetused teda kodukohta, kus on sõbrad ja sugulased. Ta kuulub MTÜ Alavere Spordiklubi juhatusse.

Aare Nurm räägib, et otsus kandideerida KOV valimistel sündis üsna hilja: „Veidi enne nimekirjade lõplikku sulgemist. Jaan Oruaas otsis kedagi oma valimisliitu, sest  tema nimekirjas ei olnud veel inimest Alavere piirkonnast. Mõtlesin selle peale ja otsustasin kandideerida. Tahtsin  saada  kogemust ja  valimisliidu liikmed, kellest varem kedagi ei teadnud, tundusid hakkajad. Teadsin, et natuke hääli ikka saan, kuid nii suur arv oli siiski üllatav.“

Alavere võiks muutuda perekesksemaks

Ta ütleb, et  eesmärk volikogu liikmena on esindada Alavere piirkonda ja inimesi. Üks olulisemaid asju, mis vajab tegemist, on Alavere kooli spordisaali uus põrand: „Mõtlesime juba Alavere spordi­klubiga, et kui vallaeelarvest seda korda ei saa, siis tuleb leida muid võimalusi ja vahendeid. Tegu on ju ainukese sportimiseks mõeldud ruumiga Alaveres. Ka meie spordiklubi korvpallitrennid toimuvad seal, rääkimata laste treeningutest. Nüüd on põranda vahetus eelarves sees ja käesoleval aastal peaks saama uue põranda.“

Ta leiab, et Alavere võiks muutuda veelgi sõbralikumaks ja perekesksemaks kohaks: „Kool seal on ja lastega peresid ka, aga alati võiks rohkem olla.“

Anija vald talle meeldib, kuna tegu on kodukohaga. Ta tunnistab, et on tänu volikoguliikme ametile avastanud vallas uusi kohti, millest varem midagi ei teadnud. Kui millegi üle nuriseda võib, siis on selleks Kehra linna välisilme: „Jätab endiselt töölisasula mulje.  Kehra on siiski valla visiitkaart ja võiks olla ilusam ning sõbralikum.“

Volikoguliikme tööd peab ta  üsna ajakulukaks: „Eeltööd istungiteks on palju. Leian, et kui olen valitud, siis tuleb seda tööd korralikult teha ja kõik vajalikud materjalid läbi töötada. Kuulumine majandus- ja revisjonikomisjoni tuleb aga sellest, et pean end üsna praktiliseks inimeseks ja olen arvude maailmas kodus. Sisseelamine on võtnud aega. Paljudele asjadele ei oska alguses tähelepanu pöörata ja töö käigus õpin. Silmaringi on see oluliselt avardanud.“

Sport ja rändamine

Aare Nurm on Alaveres elanud 1996. aastast, kui pere Lääne-Virumaalt Kiltsist sinna kolis. Kaks aastat hiljem lõpetas  ta  Alavere põhikooli ja läks Kose gümnaasiumisse.

„Millegipärast arvasin sel ajal, et Kose kool on parem kui Kehras. Kilomeetreid on Alaverest mõlemasse sama palju, kuid Kosele sõitmine oli keerulisem, sest koolibussi ei käinud. Sain tavaliselt peresõbra autoga või sõitsin rattaga,“ meenutab ta.

Pärast gümnaasiumit astus Aare Nurm Tallinna Tehnikaülikooli, et õppida infotehnoloogiat.

„Olen veel sellest põlvkonnast, kellel lapsepõlves kodus arvutit ei olnud. Tõenäoliselt puutusin esimest korda sellega kokku gümnaasiumis ning see tundus uus ja põnev,“ räägib ta elukutse valikust.

Nüüd töötab ta Tallinnas muusika ja videotehnikaga tegelevas Taani  firmas Bang & Olufsen tarkvara testijana.

Alaveres käib nädalavahetustel ja mõnikord ka nädala keskel: „Olen kodukohaga endiselt tugevalt seotud. Ema, vend, onud, tädid  ja sõbrad on siin. Lisaks olen ka nii Alavere külaseltsi liige kui Alavere spordiklubi üks asutajatest ja juhatuse liige.“

Spordiklubis on üle 30 liikme, enamjaolt noored inimesed. Paljud nendest käivad Tallinnas tööl või koolis.

„Vanemad ja sugulased jäävad ju siia ning Alaveres saadakse ikka kokku,“ sõnab Aare Nurm.

Ta on spordiga tegelenud viimased 7-8 aastat. Võistlustasandil on ta teinud rattasporti, kuid mängib ka korvpalli ja käib jõusaalis.
„Lihtsalt meeldib spordiga tegeleda. Oleneb ka kuidas elutempo on. Mõni nädal jõuab rohkem, teinekord vähem,“ räägib ta.

Veel meeldib talle reisida. Igal aastal üritab vähemalt korra käia kusagil välismaal. Panna ise kokku reisimarsruut, mitte osaleda tavalistel  turismireisidel.  Lääne-Euroopa on läbi reisitud ning ta on jõudnud ka USAsse. Üheks lemmikkohaks peab Kariibi saari, kus on käinud kolm korda: „Olen külastanud sealseid erinevaid saari. Kuigi kliima on sama, on arengutase   ja   kultuur   neil   nii   erinev,  sõltuvalt  sellest,  millisele  riigile kuulunud kolooniaga on tegu.“

Rohkem peab ta end loodusturistiks, kes käib matkamas mägedes ja loodusparkides. Kunagine sügav huvi bioloogia vastu on siiani alles ning kus vähegi võimalik, külastab reisidel kohalikke loomaaedu. Ka Eestis meeldib talle rännata – kanuumatkadel või matkaradadel.

Eelmine artikkelJuminda poolsaare külad palusid Lahemaa küsimuses ministrilt abi
Järgmine artikkelKuusalu pastoraadi taastamise annetuste kohta info.