JAA­NUS JA­LA­KAS on va­bas­ta­tud Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja ame­tist

Koguduse hooldajaõpetajaks on määratud Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja URMAS NAGEL.

Peapiiskop Urmas Viilma peatas 18. juunil kolmeks kuuks EELK kirikuseadustiku alusel Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalaka volitused vaimulikuna, et selgitada Kuusalu kirikus 16. juunil aset leidud ning jumalateenistuse ärajäämisega päädinud isikutevahelise konfliktiga seonduvaid asjaolusid. Nii vastas Sõnumitooja küsimusele Kuusalus koguduses toimuva kohta EELK konsistooriumi suhtekorraldaja, assessor Toomas Nigola.

Ta kirjutas veel, et õpetaja Jaanus Jalakas esitas kirikuvalitusele omapoolse seletuskirja ning andis selgitusi ka konsistooriumi 2. juuli korralisel istungil.  Seetõttu otsustas kirikuvalitsus vabastada ta Kuusalu koguduse õpetaja ametist ning arvata alates 2. juulist EELK vaimulike reservi. See tähendab, et õpetaja Jalakale jääb alles õigus teenida EELK vaimulikuna, kui näiteks mõne koguduse õpetaja teda palub endale appi jumalateenistust pidama või ametitalitust läbi viima. Kuid ta ei ole vaimulikuna vastutav ühegi koguduse, ka mitte Kuusalu koguduse juhtimise eest.

Kuusalu koguduse hooldajaõpetajaks on määratud kuni 1. oktoobrini Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Urmas Nagel. Selleks ajaks loodetakse kogudusele valida uus korraline õpetaja, kandideerimisavalduste esitamise tähtajaks on määratud 15. september.

Kuusalu koguduse õpetaja vahetumisega seonduva sujuvamaks korraldamiseks on kirikuvalitsus moodustanud komisjoni, kuhu kuuluvad Põhja-Eesti piiskop Ove Sander, kes on komisjoni esimees, ning kantsler Andrus Mõttus, Ida-Harju praostkonna praosti kt Tauno Toompuu ja Kuusalu koguduse hooldajaõpetaja Urmas Nagel. Komisjoni ülesanne on hinnata Kuusalu koguduse majandustegevust, dokumendihaldust ja vaimulikku teenimist.

Kuusalu kirikus 16. juunil aset leidnud intsidenti on kohalikud inimesed Sõnumitoojale kirjeldanud sõnadega: „Kirikuõpetaja ajas rahva kirikust välja ja jättis jumalateenistuse ära.“

Täp­se­malt kir­jel­das Kuu­sa­lu ko­gu­du­se juhatuse esi­mees And­rus Ul­pus, kes on ala­tes tä­na­vu ke­va­dest ha­ka­nud taa­s­elus­ta­ma Kuu­sa­lu ven­nas­te­ko­gu­du­se te­ge­vust: „Ven­nas­te­ko­gu­du­sest on ko­gu tü­li al­gu­se saa­nud. EEVK peavanem Eenok Haamer määras mind Kuusalu vennastekoguduse vanemaks. Läk­sin 16. juu­nil Kuu­sa­lu ki­ri­kus­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­ka­ga le­pi­tust ot­si­ma, mee­purk kaa­sas, sest tee­ni­me üh­te ju­ma­lat, ole­me ühes ko­gu­du­ses, olen tei­nud ven­nas­te­ko­gu­du­se ma­jas pal­ve­tun­de, pa­nus­ta­nud sel­le kor­ras­ta­mis­se. Le­pi­tu­sest ei tul­nud mi­da­gi väl­ja, õpe­ta­ja Ja­la­kas üri­tas mind ki­ri­kust väl­ja saa­da. Ko­hal oli Lõu­na-Ees­ti uus piis­kop Mar­ko Tii­tus pe­re­ga, sest su­vi­tas Kuu­sa­lu val­las. Ku­na ma ei ol­nud nõus lah­ku­ma, saa­tis õpe­ta­ja Ja­la­kas kõik ini­me­sed, ka piis­ko­pi ki­ri­kust väl­ja. Piis­kop te­gi juh­tu­nu koh­ta tea­te kon­sis­too­riu­mi­le. Jaa­nus Ja­la­kas on Kuu­sa­lu ki­ri­kut vä­ga häs­ti kor­ras hoid­nud, ka ki­ri­ku ümb­rus on kor­ras. Pa­ra­ku on ko­gu­du­se elu, ehk see, mis teeb ki­ri­kust ki­ri­ku, una­rus­se jäe­tud. Ki­rik võib ol­la ka muld­põ­ran­da­ga onn, kui seal on koos ko­gu­dus, kes on üht­ne ja ajab ühist ees­mär­ki. An­naks Ju­mal, et saa­me uue õpe­ta­ja, kes kõik riis­med kok­ku ko­gub, sel­lest uue häs­ti toi­mi­va ja üht­se ko­gu­du­se ehi­tab.“

Jaa­nus Ja­la­kas saa­tis toi­me­tu­se­le kom­men­taa­ri: „EELK põ­hi­ki­ri üt­leb, et ju­ha­tu­se üle­san­ne on ol­la vai­mu­li­ke­le toeks ko­gu­du­se usu­li­sel ja kõl­be­li­sel üle­se­hi­ta­mi­sel ja eden­da­da ko­gu­du­se te­ge­vust. Ko­gu­du­se ju­ha­tu­se esi­mees And­rus Ul­pus aga ei­ras ko­gu­du­se õpe­ta­ja ot­sust ja as­tus sel­le vas­tu. Ka ei pee­tud ko­gu­du­se õpe­ta­ja­ga aru ven­nas­te­ko­gu­du­se jut­lus­ta­ja mää­ra­mi­sel. Ul­pus oleks pi­da­nud leid­ma õi­ge aja ja ko­ha, et rää­ki­da ja meelt pa­ran­da­da. Ta pro­vo­kat­sioon va­he­tult en­ne ju­ma­la­tee­nis­tust hal­ven­das mu ter­vis­lik­ku sei­su­kor­da ja ma ei saa­nud ju­ma­la­tee­nis­tust pi­da­da. Pa­lu­sin kõi­gil ki­ri­kust lah­ku­da ja sel kor­ral pal­ve­ta­da ko­dus. Ki­ri­kus ol­nud piis­kop rea­gee­ris sel­le­le ja il­ma, et as­jao­lu­sid sel­gi­ta­da ja ae­ga ra­hu­li­kult ma­ha võt­ta, al­ga­ta­ti mi­nu aju­ti­ne ame­tist kõr­val­da­mi­ne ja eda­si läks kõik ju­ba täie hoo­ga. Ki­ri­ku­va­lit­su­se käi­tu­mi­ne ja oma ot­sus­te muut­mi­ne jooks­valt vii­tab ilm­sel­gelt kii­rus­ta­mi­se­le ning sel­le­le, et te­gut­se­ti emot­sioo­ni­de na­jal, mi­da ki­ri­kus siis­ki te­ha ei to­hiks.“