Samal ajal ehitati Lahemaa Mereklubi eestvedamisel Käsmus viikingipaati.
Lahemaa Mereklubi asutajad ja eestvedajad, meremehed Raido Ruse Kuusalu külast ning Janno Laende Kahalast tegid kodukandi lastele merelaagri, kus tutvustasid meresõiduvahendeid ja -ajalugu ning õpetasid merega seonduvaid oskusi. Laager toimus 10.-14. augustil Käsmus, kunagises merekooli majas, mis nüüd kuulub Tallinkile.
Kasvatajatena aitasid abikaasad Kristi Ruse ja Veronika Laende. Lahemaa Mereklubiga liitus ja merelaagri korraldustiimis tegi kaasa Kaitseliidu ellujäämiskursuste instruktor Heigo Vija Kuusalust, kasvatajana oli laagris ka tema abikaasa Aivi Vija.
Osalustasu oli lapse kohta 150 eurot. Kokku tuli mereteadmisi omandama 41 last, neist 11 tüdrukut ja 30 poissi vanuses 7-13 aastat. Üle poolte lastest elavad Kuusalu vallas, kuid ka Saaremaalt, Tartust ja Tallinnast tulnud laagrilised on vallaga seotud oma vanemate või sugulaste kaudu.
Juhendajad käisid lastega merel, tutvustasid eri paaditüüpe. Tehti väljasõit Tallinna, kus külastati purjekat Kajsamoor, reisilaeva Victoria1, meremuuseumi. Eelviimasel päeval oli ellujäämiskursus metsas.
Janno Laende: „Laagri eesmärk on kasvatada mererahvast, et Eesti oleks mereriik, mitte mereäärne riik. Lapsed omandasid lihtsama mereterminoloogia, teavad nüüd, mis vahe on mootorpaadil ja purjekal ning milline laev on Suur Tõll. Loodame, et laagriseltskonnast kasvab välja tuumik, kellega hakata regulaarselt koos käima merenduse huviringis.“
Ellujäämiskursust juhendanud Heigo Vija rääkis, et see toimus päästeõppe kontekstis: „Lapsed õppisid, mida teha, kui merehädaline satub saarele või laiule – kuidas süüdata tuld, filtreerida vett, korjata söögipoolist. Lapsed olid tublid ja mind üllatas nende aktiivsus.“
Üks vanemaid osalejaid, 12aastane Kärt Kirsimaa kiitis, et laagris väga meeldis, sai uusi teadmisi purjekate ja merenduse ajaloo kohta. Kui aega on, siis läheks ta ka mereteemalisse huviringi, kui see sügisel alustab.
Lapsevanem Helena Aug lubas, et paneb tulevalgi suvel oma lapsed merelaagrisse ning püüab seada aja nii, et ka ise korraldajatele appi minna: „Kui head sõbrad ja naabrid korraldavad, siis tead, et laager on turvaline. Nad on entusiastlikud, tegelevad vabatahtlikult merenduse propageerimisega. Osalesime ka hooandjatena, et viikingipaadi ehituseks raha kokku saada ning ärgitada teisi sõpru ja tuttavaid toetama.“
Lahemaa Mereklubi kogus internetiportaali Hooandja kaudu toetusraha muinaspaadi ehitamiseks. Kokku oli vaja materjali ostmiseks ja meistrile tasumiseks saada 3665 eurot, koguti 3847 eurot, hooandjaid ehk rahaga toetajaid oli 64.
Annetajate vahel loositi välja kingitusi, peavõit oli paadireis Pedassaarele, selle võitis Helena Aug, kes käis saarel koos perega.
Viikingipaati ehitati Käsmu muuseumi laevaehitusplatsil 3.-14. augustil. Juhendas paadimeister Anti Kreem. Paat on 3,5 meetri pikkune Norra paadi Oselvar vähendatud koopia. Annetajate nimetähed kantakse ruunikirjas uuele paadile. Paadiehituse ajal korraldati puutöö õpitubasid, abis olid ka merelaagri lapsed.
Janno Laende ütles, et loodetud ajaks paat päris valmis ei saanud, kahe päevaga tuleb anda veel viimane lihv ja tõrvata: „Viru Folgi ajal käis paadiehitust vaatamas palju rahvast, mehed ei jõudnud suhtlemise kõrvalt tavapärases tempos töötada. Tänu Hooandjale teati meid päris hästi. Ametliku vettelaskmise teeme septembri alguses, aga kus see toimub, on veel lahtine.“
