
Sotsiaalministeerumi osakonnajuhataja HÄLI TARUM: „On normaalne, et lähedased hoolitsevad oma pereliikmete eest, aga riik peaks looma pikaajalise hooldamise tingimused.“
Suvel töötas Kuusalu vallamajas koos valla hoolekandeteenistuse ametnikega nädal aega Häli Tarum, kes juhib sotsiaalministeeriumis hoolekande osakonda. Tema sõnul on ministeeriumi teisedki töötajad käinud ja käivad sel viisil tööpraktikal, et olla kursis oma töövaldkonna igapäevaelu ja arengute ning probleemidega. Praktikakoha valikut mõjutas asjaolu, et Häli Tarumi vanemad elavad Kuusalu vallas Tsitre külas, mis andis võimaluse sõita nende juurest jalgrattaga tööle ja tagasi.
Häli Tarum tegi Kuusalu vallas kaasa koduhooldustöötaja Ruth Hirvo ringsõidud klientide ehk hooldatavate juurde, osales ühe noortega seotud probleemolukorra lahendamisel, tutvus eakate kodu ja Kuusalu Hoolela tegemistega. Ka kogus ta andmeid ja koostas ülevaate Kuusalu valla hoolekandeteenuste osutamise kohta ning tutvustas sotsiaalvaldkonna töötajatele ja volikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele ministeeriumis ettevalmistatavat reformi seoses pikaajalise hoolduse teenustega.
Pikaajalise hoolduse vajadus võib tekkida seoses vanadusega, õnnetusjuhtumitega või olla seotud näiteks kaasasündinud haigusega. Hooldajatoetust makstakse Kuusalu vallas 30 eurot kuus raske puudega ja 50 eurot kuus sügava puudega inimese hooldamise eest. Hooldajatoetust saavad 50 hooldajat 55 inimese hooldamise eest. Vallas on tööl 4 koduhooldustöötajat, neist 1 täiskoormusega, 3 osalise tööajaga, neil on kokku 25 klienti.
Enne ministeeriumisse tööle asumist oli Häli Tarum tööl Tartu Ülikoolis teadurina, tema doktoritöö on seotud hooldusteemaga. Ta rääkis vallamajas korraldatud kohtumisel sotsiaalvaldkonna rahvaga, et Eestis on ligi 65 000 inimest, kes hooldavad oma pereliiget või tuttavat. Neist on seetõttu jäänud tööst eemale 15 200, aastas jääb keskmiselt tööturult kõrvale 500 inimest, sest on sunnitud hooldama pereliiget. Kuna hooldajatoetus on väike, muutuvad nad sageli ka ise sotsiaaltoetusi vajavateks. Riigile tooksid nad oma töökohtadel edasi töötades sisse arvutuslikult 55,3 miljonit eurot maksutulu aastas. Kui olukord jätkub samas tempos, on meil aastaks 2040 omastehooldajaid 26 000, riigil jäävad maksutuluna saamata sajad miljonid eurod.
„Valmistame ministeeriumis ette suuremat reformi, pikaajalise hoolduse süsteemi, mis tagaks inimeste iseseisvat toimetulekut ja kodus elamist nii, et pereliikmed ei peaks jääma hooldusvajaduse tõttu kodusteks. Eestis on praegu eelisarendatud hooldekodude teenust, koduteenustele on pööratud vähem tähelepanu. Tulevikus peaks olema nii, et omastehooldus on inimese oma valik, mitte sundseis,“ kõneles ta.
„Riik peaks senisest enam koordineerima koduteenuste osutamist, toetama kohalikke omavalitsusi. Eestis anti 2005. aastal hooldajatoetuse maksmise kohustus üle omavalitsustele. Vallad-linnad hakkasid seda maksma erinevate põhimõtete alusel. Tahame need põhimõtted ühtlustada ja suurendada hooldajatoetusi.“
Viimastel aastatel on propageeritud teenusmajade rajamist, et koondada sinna vanemad ja puuetega inimesed, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks abi: „Alati ei ole mõistlik kohandada kodudes ümber ahjusid, teha ligipääse, mõnel juhul on parem variant kohandatud sotsiaalkorteritega teenusmajad, kus hooldustöötaja hoiab abivajadustega inimestel silma peal. Näiteks mõned eakad võib-olla soovivad talveperioodiks minna elama sotsiaalmajja, suveks koju tagasi. Süsteem tuleks sisse seada vajaduspõhiselt ja töötada välja tasumine selle eest ehk rahastusmudel – kellel on võimalus, maksab teenuse eest ise ja kui pole endal raha, siis saab abi tasumiseks. Eesti riigile poleks see üle jõu käiv, tuleb läbi arutada ja arvutada ning kokku leppida tingimused, ilmselt võtta arvesse ka abivajaja kinnisvara. Iga juhtumit tuleks muidugi käsitleda eraldi, aga mingid ühtsed reeglid peaksid olema.“
Häli Tarum tõi näiteid omastehooldusest mujal Euroopa riikides. Saksamaal on tööandjatel kohustus anda omastehooldajatele lisapuhkust ning hoida inimest vähemalt pool aastat tööl, kui tal on tekkinud vajadus hooldada pereliiget. Soomes on pandud perearstidele kohustus igal aastal hinnata vanemate kui 65aastaste inimeste tervislikku seisundit – kas neil on kodus hakkamasaamiseks vaja lisatuge ja millist, kas on vajadus panna hooldekodusse. Ta lisas, et plaan on kehtestada edaspidi ka Eestis kohustuslik hindamissüsteem.
Koduhooldust Kuusalu valda veelgi rohkem
Kuusalu valla kohta ütles Häli Tarum, et tehakse tublit tööd, sotsiaal- ja koduhooldustöötajad on pühendunud ja hoolivad: „Kuusalu vallas on koduhooldusteenus, isikliku abistaja ja ka tugiisiku teenus. Eestis on veel omavalitsusi, kus neid kõiki pole, mitmel pool lahendatakse eakate ja puuetega inimeste probleemid kahte moodi – kas saadetakse hooldekodusse või soovitatakse lähedastele, et jäägu koju pereliiget hooldama.“
Ta lisas, et samas võiks Kuusalu vallas pakkuda koduhooldusteenust ka neile elanikele, kes ei ole üksikud, ilma laste või pärijateta: „Seadus lubab võtta koduhooldusteenuse eest tasu, ei pea olema ainult tasuta teenus. Vallavalitsus võiks vaadata, kellelt ja kui palju juba praegu küsida koduteenuse osutamise eest tasu ning võimaldada seda laiemale ringile.“
Häli Tarum märkis Sõnumitoojale veel, et Kuusallu ehitatakse TET-maja ehk toetatud elamise teenuse maja puuetega inimestele, see on väga positiivne, ning kavandatakse ka hooldekodu rajamist alevikku: „Aga esmalt võiks laiendada koduhooldusteenust, oleks odavam. Võiks põhjalikult läbi mõelda ja arutada. Miks ei võiks Kuusalu vald olla atraktiivne elukoht, kus saaks vananeda oma kodus.“