MIHKEL TIKS, sajandivahetuse paiku olite 11 kuud Loksa vallavanem. Nüüd tulite kohalikku poliitikasse tagasi, kandideerisite valimisliidus Üks Kuusalu Vald ja saite 40 valija häälega Kuusalu valla uude volikogusse. Miks just selles nimekirjas ja mis ajendas poliitikasse tagasi tulema?
„See lihtsalt läks nii. Mõtlesin korjata natuke hääli korralike inimeste kasuks, et nad volikogus löögile pääseksid. Mu valimiskampaania läks mulle maksma pool karbitäit knopkasid, millega kinnitasin kodus välja prinditud valimisteesid Pärispea poolsaare, Loksa ja Kolgaküla teadetetahvlitele ning bussipeatustesse.
Paraku kandis valimissüsteem hoopis teiste hääled üle mulle ja nii osutusin eel-eel-viimasena volikokku valituks. Edukas poliitik on väga töökas, teda sunnib tagant suur võimujanu. Mul oleks allesjäänud ajaga huvitavamat teha. Kuid mandaadist loobuda poleks ilus, sest nelikümmend vallaelanikku andsid ju oma hääle mulle.
Loodan, et mu valimislubadused saavad kähku täidetud ja võin vabastada koha valimisliidu Üks Kuusalu Vald noorele ja tarmukale liikmele. Sellest on tuline kahju, et suure vaimupotentsiaali ja kõrge moraaliga seltskond peab jääma taas opositsiooni. Südant soojendab siiski teadmine, et sellised inimesed on meil vallas olemas.“
Teie valimisplakatil oli ülaservas kirjas „Meie mees Kuusalus“ ning loetletud kolm lubadust, mida teete volikogusse pääsedes: „Leian kassidele kodud. Likvideerin prügimäed. Toon Suurpeale puhta vee.“ Miks just sellised lubadused?
„Vald ei ole mingi müstiline koletis, kes nõuab enda toitmist miljoniliste laenudega. Omavalitsuse kohustus on korraldada kohalikku elu elanike vajadustest ja huvidest lähtuvalt. Nii on kirjas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 2 lõige 1.
Kui paljude vallaelanike vajadusi rahuldab luksuslik jahisadam, mammutkooli juurde-ehitus või kergliiklustee Tallinnast Viru rappa? „Meie mees Kuusalus” ütleb, et püstitage Kuusallu ja Kiidu kas või pilvelõhkujaid, aga jätke meie ilusad külad, rannad ja metsad rahule!
Minu valijad Suurpealt soovivad mainitud kolme ülesande lahendamist. Endist sõjaväelinnakut ümbritseb võssa kasvanud varemete rägastik. Lagunenud hooned on muutunud prügilateks. Metsa alla ladustatud jäätmete hunnikud vedelevad ka kokkuklopsitud kuuride ümbruses. Kraanist tulev vesi haiseb ning on joogiks kõlbmatu kõrge mangaani- ja rauasisalduse tõttu. Metsistunud kasside koloonia on neid toitvate Suurpea daamide hinnangul kasvanud 40pealiseks. Nii vanu kõutse kui ka äsja ilmale tulnud kassipoegi ootab taas talvitumine jäistes varemetes.
Kui korraldataks üle-euroopaline konkurss kõige hüljatuma küla nimetusele, siis võidaks selle tiitli Kuusalu valla küla Suurpea. Aastakümneid maa sisse voolanud solk liigub nüüd siiski uude reoveepuhastisse. Esimene samm tsivilisatsiooni suunas on tehtud. Uus volikogu võiks sel teel jätkata.“
Viimased 15 aastat elasite Krimmis, Eestisse tulite tagasi 2020. aasta suvel. Kodu on ikka Suurpeal endise sõjaväelinnaku korrusmajas, Kolgakülla ei ole oma majja tagasi kolinud. Kuidas kohtuprotsess on läinud, kas saate isale kuulunud talu taas enda kasutusse?
„Kevadel otsustas maakohus ja äsja kinnitas ka ringkonnakohus, et mul on õigus oma koju tagasi kolida. Oletasin, et nüüd järgneb kassatsioonkaebus riigikohtule. Kuid hiljuti Kolgakülast läbi sõites märkasin oma õuele veetud hiigelsuurt prügikonteinerit, millesse tassiti majast aastatega kogunenud rämpsu. Ma ei ole kunagi prügikonteinerit nähes niimoodi rõõmustanud. Nüüd elab mu südames lootus, et saabuvad jõulud veedan üle 15 aasta omas kodus.“
Mullu suvel oli mitmel pool meedias juttu sellest, kuidas taotlesite oma elukaaslasele MARINALE luba Ukrainast Eestisse tulla, ning ka temaga abiellumisest siin. Kuidas te perel läheb, millega tegelete?
„Esimesel pandeemia-aastal, kui riigipiirid kinni pandi ja me enam Marinaga kokku ei saanud, ähvardasin meedias näljastreigiga, et valitsus mu ukrainlannast elukaaslase Eestisse laseks. Luba saabus samal päeval, kui lõpetati lennuliiklus Ukrainaga. Bussiga tulla üritades peksti Marina Poola piirilt tagasi. Lõpuks saabus ta koos Ukraina hooajatöölistega Eesti põllumajanduskoja erilennuki pardal.
Loa abiellumiseks andis meile Eesti kohus, sest Ukraina notariaalsed abieluvõimetõendid siin ei kehti. Meie sunnitud paariminek ristiti meedias koroona-abieluks.
Nüüd on Marinal ajutine elamisluba, oleme hommikust õhtuni ninapidi koos, tundmata ei igatsust ega ka igavust. Stepielanik Marina ei karda enam metsas liikuda, kui me just karukaka hunnikule ei satu. Igapäevastel jalutuskäikudel loodame näha kitse või rebast ning arutame kohtuasja juriidilisi nüansse. Meie keldriboks on täis mustika- ja pohlamoosi purke. Kord nädalas sõidame Nõmmeveskile allikast joogivett tooma. Mere äärest võimlemast tulles ootab mind iga päev soe toit, millist luksust pole mul varem elus olnud. Õhtuti loen mina klassikat ja Marina kriminulle. Päeva lõpetab kodukino seanss läpakaekraanilt. Olen lõpuks õnnelikus abielus. Marina aga on nüüd „deputaadiproua”, nagu ta oma tütardele Zaporižžjas teatas. Ukrainas tähendab see haljale oksale jõudmist.“
Krimmi elust saab lugeda Te kaheosalisest teosest „Krimmi vang“. Kas Krimmi maja sai müüdud ja kuidas kaugemalt tulijana praegust elu Eestis ja ka Kuusalu vallas hindate?
„Ukrainalt äravõetud Krimmi pääseb Vene viisaga, aga koroonasulu tõttu väljastatakse seda üksnes peaministri asetäitja loal.
Suvel, kui Venemaal toimus jalgpalli-EM, hankisin endale Vene vutifänni passi, millega lasti viisavabalt matše vaatama. Staadionile mineku asemel lendasin Krimmi. Ehkki olin valmis maja poole hinnaga ära andma, hüppas ostja viimasel hetkel alt ära ja kinnisvarabüroo kasseeris mult ka käsiraha tagasi. Nii tulin sama targalt tulema, sain Vene piiril viisarežiimi rikkumise eest trahvi ja olen Krimmi pantvang edasi.
Sealset maja müümata pole mul millestki Männiku talu remontida, kui selle ükskord kätte saan. Aegajalt tundun endale kerglase avantüristina, ehkki olen uue volikogu kõige vanem liige. Aga elu on armsam kui kunagi varem.
Pärast Ukraina anarhia ja Vene bürokraatia küüsis elatud aastaid paistab Eesti inimsõbraliku pelgupaigana katastroofi poole liikuvas maailmas. Kuusalu valla kriisikomisjonil on aeg tööle hakata.“