KARIN SOOSALU
Mis laul see regilaul on? Mis see karuäke on? Kasutan Mikk Sarve ja Valdur Mikita mõtteid, nad näevad regilaulu ja karuäkke olemuses kogu eestluse olemust. Karuäke on lõhestatud kuusepakkudest äke, millel pikad oksatüükad täitsid pulkade aset. Kas karuäke ei näita mitte eestlasele omast nutikust, töökust ja loodusega üheskoos elamist.
Valdur Mikita ütleb: „Õige eestlase tunneb ikka sellest, et tema särgi rinnaesisele on maalitud Gucci ja Versace, kuid pahkluu külge on aheldatud väike karuäke.“
Regilaul ei ole tavaline laul. Tal pole algust ega lõppu. Seda laulu on laulnud sajad ja tuhanded inimesed. Mõni laulis rohkem, mõni vähem, mõni tegi ümber selle, mida teine enne oli teinud. Niimoodi tehti regilaulu tuhandeid aastaid.
Regilaul on nagu hiigelsuur pilt, mida lauldakse. Regi – regilaul. Regi on vanim veovahend. Reega saab ka suvel üle soise koha, kuhu vanker lootusetult kinni jääb. Talvel viib regi otse üle soode ja järvede, piki jõgesid ja taliteid. Kaubavooride retked regedega ulatusid tuhandete kilomeetrite taha ja ühendasid rahvaid merest mereni. Reetee on kaks lagedal väljal silmapiiri poole kulgevat jälge, mis on alati koos, kuid ei saa eales kokku. Pikka reeteed lühendab laulujoru, mis reisija ärkvel hoiab ja meelt kinnitab.
Laul lahutab meelt ja kisub kaasa. Eesti regilaul on noore isepäise rahva muistne ja võimas maailmaga suhtlemise töövahend. Selle kasutamiseks tuleb astuda ajatusse ja tajuda oma hinges silmapiirile suunduvaid reeroopaid. Mõlemad viivad samale poole oma teed mööda. Igal värsireal on kõrval teine, mis veidi erineval moel viib samasse suunda edasi.
Meie laul ja tants on parim vahend vägevas ühenduses olemiseks meie maa, puude, metsa ja veega. Meie esivanemad on aastatuhandeid seda keelt ja muusikasidet hoidnud – laule lauldes, tantse tantsides, üles kirjutades, edasi andes.
