Kolgaküla lipu põhivärvid on valge ja roheline, keskel logo –punane rahvamaja ja küla nimi.
Laupäeva, 19. juuli õhtul kogunes Kolgaküla rahvamaja 80. sünnipäeva peo puhuks kaetud pikkade laudade taha külalisi ja esinejaid kokku umbes 250.
Peoõhtu kõige pidulikum hetk oli Kolgaküla vastvalminud lipu pühitsemine. Lipu tõi saali külavanem Kalle Aasrand koos Timo ja Taavi Tšernjavskiga.
EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ütles lippu pühitsedes: „Täna oleme kogunenud selle märgiks, et üks küla võib olla koos sõpradena. Olgu siinse rahva kujundatud lipp kokkuhoidmise, ühise ustavuse ja ühiste püüdluste sümbol.“
Ta soovis, et kõik, mis selle lipu all ette võetakse, kuulutaks jumala au ja oleks õnnistuseks Kolgaküla, kogu Kuusalu valla ja meie Eesti rahvale.
Sümboolse naela lõid lipu kinnitamiseks varda külge rahvamaja taastamise eestvedaja, külaseltsi aastaid juhtinud Kunnar Vahtras, külavanem Kalle Aasrand ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Kõlas Eesti Vabariigi hümn.
Lipu kavandi konkursile esitati kaks tööd. MTÜ Kolgaküla Selts juhatus valis võitjaks Peep Linno variandi. Roheline värv tähistab lipul loodust, valge suusalund. Logol kujutatud rahvamaja seisab otsekui mäe veerel. Ka Kolgaküla logo on kujundanud Peep Linno.
Näitemängud, perepäevad, Mustjala rahvariided
Juubelipeo avas pillilugudega Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Puhkpilliorkester, mida juhatas Kolgakülas üles kasvanud, Loksal koolis käinud ja seal ka mõnda aega õpetanud Andres Avarand, hilisem professor ja dirigeerimise õppejõud TPÜs. Orkestris mängib ka Kolgakülast pärit Siim Luks.
Õhtujuht, näitleja Paul Laasik tervitas pidulisi koos Anu Adamsoni ja 7aastase Uku Aasrannaga. Paul Laasik meenutas, et tema tuli 7aastasena Siberist. Kui nägi Kolgakülas suurt maja, arvas, et see on kirik keset küla, aga ema ütles, et on rahvamaja. Mida rahvamajas tehakse, sai selgeks siis, kui selle juhataja Elsa Adamson kutsus külalapsed näitemängu tegema.
Elsa Adamsoni tütar Anu Adamson sõnas, et temal on lapseajast meeles, kuidas 1. jaanuaril oli rahvamajas alati pidu, Hugo Arvistol oli iga kord habe ette kasvanud ja jagas kinke.
Uku Aasrand loetles, et praegu on rahvamajas perepäevad, kus meisterdatakse ja kokatakse, pärast vaadatakse kinofilmi. Teisipäeviti on laste kunstiring.
Anu Adamson ja MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht Kaisa Linno kandsid peol Mustjala rahvariideid. Külanaised õmblesid need 1960. aasta sügistalvel Kolgaküla segakoori esinemisrõivaiks.
„Tahtsin rahvariided täna selga panna, aga ei mahtunud enam,“ nentis juubelipeost osa võtnud Leida Põldmaa, kes on samuti mõnda aega olnud rahvamaja juhataja. Paul Laasik küsis, mida tema tegi 7aastasena. 1930. aastal sündinud vanaproua vastas, et täpselt ei mäleta. Pidudel käis nende perest isa, ema ei käinud. Isa võttis palumise peale ka tütre kaasa.
Kolgaküla laululapsed
Kõigis peole esinema kutsutud kollektiivides teevad kaasa Kolgaküla inimesed. Kolga-Kuusalu kammerkooris laulavad Tiia Andre ja Peep Linno. Tantsuks mänginud ansambli Jahimehed kitarrist on Kolgaküla juurtega Madis Arvisto. Vaheaegadel üles astunud Kolgaküla Lainerid on rahvamaja ainus täiskasvanute isetegevusrühm.
Tiia Andre juhendamisel oli kokku pandud Kolgaküla laste väike esinemiskava. Laulsid Kertu ja Märt Eepold, Carmen Kaljuvee, Leenu Aasrand, Elly ja Alice Sirtse, Liisa Riin ja Lilli Ann Linno, Kristo ja Joonas Lattik, Kert Kompa, Karel Padar ning Uku Aasrand. Viiulit mängis Kelli Kannika.
Järelkasvu Kolgakülas jätkub. Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno ütles Sõnumitoojale, et kui tema paar aastat tagasi ametisse asus, oli külas alla 10aastasi lapsi 25, mõned on juurde sündinud.
Rohkesti õnnitlejaid
Kolgaküla rahvast õnnitles rahvamaja juubeli puhul Harju maavalitsuse kultuuritalituse juht Riin Kivinurm.
Vallavanem Urmas Kirtsi kirjeldas, kuidas 80 aastat tagasi arvasid Kolgaküla inimesed, et vallamaja saal jääb isetegevuse jaoks kitsaks ning otsustati ehitada rahvamaja, mis avati pidulikult 18. oktoobril 1931. Ta sõnas, et Kolgaküla on praegu täies jõus küla ja see annab lootust, et juubeleid saab veel pidada mitmeid. Vallavanem tänas aktiivset külarahvast ja abilisi ning eriti Kunnar Vahtrast, kelle juhatusel maja uuesti tuhast tõusis. Rahvamaja põles maani maha juulis 2006, taasavati juunis 2008.
Vihasoo Kultuuriseltsi nimel õnnitlesid Ingrid Nurmsalu ja Esta Nurmsalu kes lausus, et Kolgaküla rahvamaja avamisel 80 aastat tagasi esines Vihasoo pasunakoor ja Vihasoo rahval on tänini meeldinud Kolgaküla rahvamajja tulla – on tunda, et oled oodatud.
Kolga lasteaia ning kooli poolt õnnitlesid Kaja Martinson ja Tuuli Rand. Viimastel aastatel on Kolga keskkooli suuremad kontserdid toimunud Kolgaküla rahvamajas, kuna koolil pole aulat.
Käsmu Külaseltsi esindanud Tiina Laulikuga oli kaasas Katrin Küla, kelle vanaisa oli Kolgaküla rahvamaja projekti teinud arhitekt August Tauk.
Õnne soovisid veel MTÜ Pärispea Seltsimaja juht Asko Aug, MTÜst Võhma Seltsimaja Arno ja Diana Pärna, MTÜst Kodukant Harjumaa Margus Vain ja Anneli Kana, MTÜst Veljo Tormise Kultuuriselts Melika Kindel, MTÜst Metsanurme Malle ja Marek Kõbu ning Rein Seljuskin.
Tapurla Külaseltsi juht Artur Talvik meenutas, kuidas osales koos Mati Talvikuga TV3 „Kes tahab saada miljonäriks“ heategevussaates, kust võitsid Kolgaküla rahvamaja taastamise toetuseks 250 000 krooni: „Poole miljoni küsimus oli, kes on kirjutanud „Forellikantaadi“. Kuigi vaheajal ütles saates osalenud Tõnu Kilgas, et „Forellikvinteti“ on loonud Schubert, ei julgenud seda pakkuda. Hiljem selgus, et „Forellikantaat“ on samuti tema kirjutatud, see on „Forellikvinteti“ lühem variant, mida lauldakse.“
Artur Talvik kinkis rahvamajale CD „Forellikvintetiga“ ja soovitas, et alati, kui Kolgaküla rahvamajal jääb 250 000 puudu, panna plaat mängima ja kiruda Schubertit.
Perepäevad ja Kolgaküla film
Kaisa Linno lausus õnnitlejaid ja teisi külalisi tänades, et kõige parem kingitus on, kui saal on puupüsti täis rõõmsat rahvast.
Rahvamajas jätkub tegevust ka argipäeviti ja nädalavahetustel, kui pole pidusid.
Peale line-tantsu rühma, mida juhendavad Krista Rattus ja Kersti Tunger, ning Krista Simsoni kunstiringi toimuvad rahvamajas Kadi Padari juhendamisel Shindo ehk lõõgastamis- ja venitusharjutuste süsteemi treeningud, Maria Prääts Kolgast õpetab soome keele ringis. Mitmel õhtul nädalas käiakse mängimas lauatennist. Traditsiooniliselt kuulsad on Kolgaküla mälumängud kord kuus, osalevad kümned võistkonnad lähedalt ja kaugemalt.
Teist aastat korraldatakse Leader-raha toel perepäevi. Viimasel perepäeval 12. novembril, mis samuti oli pühendatud rahvamaja juubelile, osales lapsi ja emasid-isasid kokku 170. Perepäevad lõpevad alati ühise filmi või teatrietenduse vaatamisega.
Rahvamaja juubeli tähistamiseks toimus viis üritust, kus osales kokku ligi 600 inimest. Leader-toetuse abil alustati sama projekti raames ülesvõtetega Kolgaküla dokumentaalfilmi jaoks. Kaisa Linno käis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses operaatorite koolitusel. Ta rääkis, et tahab filmis kasutada ka kaadreid neist mängufilmidest, mida on aastate jooksul tehtud Kolgakülas.
