MAR­TI HÄÄL: „Po­lii­ti­li­ne olu­kord on Kuu­sa­lu val­las kee­ru­li­ne.“

364
Kuusalu vallavolikogu liige MARTI HÄÄL: „Kahjuks ei ole me suutnud leida Kuusalu vallas kolme aasta jooksul võimukombinatsiooni, mis töötaks.“

Kuusalu vallavolikogu liige MARTI HÄÄL, kolm aastat on möödas kohalikest valimistest, mis olid 15. oktoobri 2017. Küsime Ida-Harju valdade opositsiooni esindajatelt, millisena näevad viimast kolme aastat kohalikus poliitikas. Alustame Kuusalust kui kõige kirjuma poliitikaeluga vallast ja Teist, kuigi ametlikult pole opositsioon Teid juhiks nimetanud.
„Niisugust ametikohta tõesti pole. Olen suurima opositsiooninimekirja, valimisliidu Üks Kuusalu Vald, esinumber ja valimistel sain praegustest vallavolinikest suurima mandaadi, see mind kohustab. Suhtun sellesse mitteformaalselt, igal juhul ei ole meil opositsioonis ega oma nimekirjas hierarhilisi suhteid. See on ka üldisemalt aja märk, juhi roll on tänapäeval muutunud. Nüüd on inimkooslustel „liider“, mitte „juht“, keegi peab võtma liidri rolli.“

Teie võtsite kohe kohalike valimiste järel Kuusalu volikogu liidri rolli, kaks nädalat pärast valimisi, 31. oktoobril valiti Teid Kuusalu vallavolikogu esimeheks 10 poolthäälega. Kuid juba kahe kuu pärast, 28. detsembril taandasite end sellest ametist. Põhjendasite siis, et volikogule leitaks esimees, kes vastvalitud vallavanemaga tööga edasi läheb.
„Jah, loobusin, sest sai selgeks jõudude vahekord – neid, kes soovisid teha asju uutmoodi, ja neid, kes olid valla võimu juures kauem olnud ning soovisid samamoodi jätkata, oli volikogus peaaegu ühepalju. Minu jaoks ei ole ametinimetus oluline, kogu elu olen asju ellu viinud ja arendanud. Niisama tiksumist ei salli. Kui ma poleks tagasi astunud, oleksime vedanud oma valijaid alt, sest meie valija hääletas muutuste poolt.

Vallavanemaks valiti valimisliidu Ühine Kodu juht Urmas Kirtsi 10 poolthäälega. Kuusalu valda oli senise vallavanema ajal valitsetud nii, et tema käes on kõrgem võim ja kuigi osad otsused tuuakse volikogu ette, on need tegelikkuses juba varem ära otsustatud. Meie tahame tegutseda tulevikku vaatavalt ja nii ka valijatele lubasime – volikogu peaks olema sisuliste vaidluste koht. Praegu on ju näha, kui üritame komisjonides või volikogu istungil oma sisuliste ettepanekutega diskussiooni luua, hääletatakse tuimalt maha. Minu juhtimisstiil ja praeguste vallajuhtide valitsemisstiil on väga erinevad.“

Kuusalu volikogul on olnud pärast Teid kolme aasta jooksul kolm volikogu esimeest, nüüd on ametis neljas. Kõik nad on valitud 10 poolthäälega, ka vallavanemad on valitud 10 poolthäälega.
„2017. aasta valimistulemus on selline, et volikogu 19 kohast suudetakse võimu teostamiseks kokku leppida korraga 10 koha esindajaga ehk napi häälteenamusega. Valijate eelistused uue ja vana vahel jagunesid peaaegu pooleks ja paar kohta on niiöelda oportunismil, kes vastavalt olukorrale liigub ühest koalitsioonist teise. Tegelikkuses ei olegi ühtegi töötavat võimukombinatsiooni, kõigil variantidel on olulised riskid. Meie koalitsioon oli võimul suve algusest 2018 kuni aasta lõpuni, võtsime võimuliitu kümnendaks liikmeks Reformierakonna nimekirjast Margus Soomi, mis oli risk.

Kui Värner Lootsmann Keskerakonnast ja Margus Soom tegid võimuliidu Ühise Koduga, ei pidanud seegi üle aasta vastu. Praeguse võimuliidu koosseisus on Kirtsi juhitud valimisliit Ühine Kodu 8, Lootsmann Keskerakonna 1 ja Sulev Valdmaa EKRE 1 häälega. Kui juba pool aastat hiljem vallavanem ära läheb, on ka selle koalitsiooni tervis nigel? Sisuliselt veavad Ühise Kodu ja EKRE volinikud Kuusalu valla rahvast alt, nad ei ole saanud valijatelt mandaati anda 33 häälega volikogusse valitud Värner Lootsmannile Kuusalu valla valitsemisel määrav võim.“

Ütlesite, et volikogu peab olema sisuliste arutelude koht, aga ka riigi tasandil ja paljudes teistes omavalitsustes on sisulised ja põhjalikud arutelud kõigepealt komisjonides ja koalitsioonis ning seejärel langetavad rahvaesindajad otsuse. Võimuliit lepib kokku, täidab koalitsioonilepingut.
„Vahe on selles, kas vaatame minevikku ja valitseme vanaviisi, või vaatame tulevikku – et oleks tegelik diskussioon, otsused sünniksid põhjalike arutelude tulemusena avalikult. Toon näite viimaselt istungilt, Salmistu ühe detailplaneeringu algatamist arutati komisjonis, seda ei toetatud. Vallavalitsus tõi eelnõu volikogu ette ja volikogu vaikiv enamus otsustas ikkagi ilma diskussioonita algatada. Nii pole komisjonil mõtet, selliste koosolekute pidamine on asendustegevus. Otsused peavad tuginema puudutatud kogukonna laiapõhjalisel seisukohal. Meie võimuliidul oli 2018 leping, et menetleme avalikult valla arengukavad ja viime seejärel ellu. Praegu on risti vastupidi, olulised arengukavad puuduvad ja ellu viiakse kitsas ringis tehtud otsuseid.

Algatasime oluliste arengukavade koostamise, toimusid avalikud arutelud. Teede arengukava tegemine on seisma jäetud, kuigi praegune aregukava oli ammendunud juba viimasteks valimisteks. Kehtib volikogu otsus, et juunis 2018 peab olema teede arengukava volikogus menetlemisel, 2020 oktoobris seda veel pole. Kogusime arengukava koostamise käigus küladelt ettepanekuid ja töötasime välja lahendused, et poleks vallavanema või väikese seltskonna otsus, millist teed remonditakse ja millal. Kuhu külade ettepanekud jäid? Algatasime ka hariduse arengukava koostamise, seegi seisab. Meile olulised valdkonnad olid haridus, teed, sotsiaalteenused ja avaliku raha kasutamine, kuid Soomi ülejooksu tõttu jäi valitsemisaeg tulemuste saavutamiseks lühikeseks.

Mind on kõige enam üllatanud, kuidas inimesed kandideerivad ja osalevad volikogu istungil ilma, et kordagi kaasa räägiks, annaks panuse valla arenguks. Mõni pole kolme aasta jooksul istungil ühtegi sõna öelnud. Vaidlustes selgub tõde, meil volikogu tasemel tegelikke vaidlusi, kaasavat, läbipaistvat, demokraatlikku protsessi pole. Miks oleme esitanud arupärimisi? Et volikogu istungil tekiks diskussioon, sest opsitsioonil pole muud võimalust, kuidas juhtida tähelepanu probleemsetele teemadele.

Teine märkimisväärne fakt on Värner Lootsmanni munitsipaalpoliitika kõrgpilotaaž, kuidas oma nimekirja ühe kohaga kaaperdada Kuusalu valla valitsemine. Müts maha! Siiralt! Praegune seis on keerulisem kui varasemal kolmel aastal. Loodan siiski, et ees on hea vallavanema aasta ja vald saab edaspidi juhitud võimalikult efektiivselt. Aga lihtne Kirtsi-Lootsmann-Valdmaa kolmainsusega uuel vallavanemal olema ei saa.“

Teie valimisliidu Üks Kuusalu Vald, valimisliidu Arenev Kuusalu Vald ja Reformierakonna võimuliitu on iseloomustatud kui ärimeeste võimu, ja lisatud, et valda ei juhita kui äriettevõtet, vallas on inimesed kõige tähtsamad.
„Ärimehi oli meie koalitsioonis tugevas vähemuses, volikogu esimees oli eluaegne päästja, vallavanem mitmekesise juhtimiskogemusega pedagoog. Aga kujutan ette, et seda ütlevad inimesed, kes ei tea, mida tähendab tänapäeval ettevõtte juhtimine. Kas valda ei pea juhtima nii, et rahaotsused on ratsionaalsed ja lähtuvad objektiivsetest kriteeriumitest? Ja kas tänapäevases äriettevõttes siis ei olegi inimesed kõige tähtsamad? Olen juhtinud nii suuremaid kui väiksemaid äriettevõtteid, heategevuslikke MTÜsid, sihtasutusi, ka avalikõiguslikku organsiatsiooni. Julgen täie vastutustundega öelda, et juhtimise seisukohast on vahe kosmeetiline. Ka vallas peavad kulud olema täpselt läbi mõeldud ja optimaalsed ning tuleb leida lahendused, kuidas võimalikult väikeste kuludega osutada vallaelanikule võimalikult kvaliteetset teenust. Tegu on ju valla maksumaksja rahaga. See on minu meelest suur probleem, kui valla eelarve tuludesse suhtutakse, nagu tegu poleks enda rahaga. Tuleb mõelda kolm sammu ette ja arendada alati tervikut silmas pidades.

Kuusalu valla kõige olulisem arendusvaldkond tulevikku silmas pidades on haridussüsteem. Demograafilist trendi ilma haridusvaldkonda prioritiseerimata noorte perede ja uute maksumaksjate lisandumisega ei lahenda. Meil hakatakse ehitama Kuusalu algklasside maja, aga kuidas vald tähtsustab neid inimesi, kes peavad töötama ja õppima edasi amortiseerunud koolimajas? Strateegiline juhtimine haridusküsimustes puudub. Oleks pidanud alustama strateegia kokkuleppimisest huvigruppidega, et kuhu tahame valla haridusvõrguga aastaks 2030 jõuda. Siis koostama tegevuskava ja tutvustama avalikult, kuidas strateegilise eesmärgini jõutakse. Oleks tekkinud reaalne otsustuskoht, kas vald saab endale Salmistu sadama ehitust lubada või ei.“