MARTA LEEN VOLAR Kurgla külast mängib Viimsi Suveteatri lavastuses

2372
Prangli saarel ja Viimsi vabaõhumuuseumis astub MARTA LEEN VOLAR lavale kahes rollis.

Raasiku valla Kurgla küla noor näitleja MARTA LEEN VOLAR astub augustis Viimsis ja Prangli saarel publiku ette lavastuses „Mereplekid“, millele on muusika kirjutanud JAREK KASAR.

Alates  aprillist  on  Viimsi  Suveteatri näitlejate hulgas proove teinud Kurgla küla tüdruk Marta Leen Volar. Tallinna 32. keskkooli 10. klassi teatriharu õpilase jaoks on see esimene suurem ülesastumine ning ta on uhke, et on saanud võimaluse mängida koos proffidega – laval on Eesti tuntud näitlejad Ene Järvis ja Külli Reinumägi, helilooja on Jarek Kasar, teksti kirjutas Piret Saul-Gorodilov. Lavastas Marta Leen Volari õpetaja Eva Kalbus.
Marta Leen Volar on käinud Arukülas lasteaias ja lõpetanud Aruküla Vaba Waldorfkooli. Näitlemisega hakkas tõsisemalt tegelema umbes aasta tagasi, kui asus õppima linna gümnaasiumisse.
Suurt lava ta ei karda ning ootab põnevusega augustit, kui annab trupiga 10 etendust Viimsi vabaõhumuuseumis ja Prangli saare paadikuuris: „Alguses tundus, et lavastus ei saa kunagi valmis, siis hakkas aga kenasti ilmet ja kuju võtma. Trupp on väga töökas ja toetav.“
Lavastuses on tal 2 rolli – Anni Terikene, kes müüb salaviina, ning Elle Ojamaa, kes soovib läbi lüüa linnas masinakirjutajana. Marta Leen Volar sõnas, et Anni  on talle südamelähedasem: „Tema  kehastamine on lihtsam. Ellega oli raskem, kuigi ma mõistan teda hästi ja saan aru, kuidas teda kehastada, kuid ei ole olnud kerge teda leida. Kuna Elle stseenis on vaja ka koreograafiale mõelda, siis mitut asja korraga teha on olnud paras katsumus.“
Marta Leen Volar avastas muusika- ja näitlemispisiku 5aastaselt: „Tegin akordioniga tutvust õpetaja Eve Vendti juures. Kuulsin oma vanemat õde Mari Krõõta kodus mängimas ja tahtsin ka õppimist alustada. Paar aastat hiljem läksin Pääsulinnu ettevalmistusklassi.“
Esimese lavarolli tegi ta Arukülas 8. klassis: „Mängisime  klassiga „Mardileiba“. Arvan, et just selle lavastuse tõttu tekkis mul suurem huvi näitlemise vastu ja teadsin põhikooli lõpus, et lähen Tallinnasse, kus saan näitlemisega edasi tegeleda.“
Ta rääkis, et proovis sisse astuda Nuku Noortestuudiosse, kuid need uksed jäid veel suletuks: „Väikese ettevalmistusajaga ei suutnud ma end kahjuks nii lainele saada ja Nuku Noortestuudio on minu jaoks ootel. Kui sel aastal peaks muude toimetuste kõrvalt aega jääma, proovin ehk uuesti.“
Näitlemisest on saanud tema kõige suurem ja tõsisem hobi: „Enne näitlema hakkamist tantsisin võistlustantsu. Poole oma elust olen tegelenud ratsutamisega.“
Rollidest eelistab ta kurva minevikuga tegelasi ning neid, kellel on kindlad vaated elule: „Veidi salapärased ja tugevad karakterid on mulle paeluvad ja huvitavad.“
Oskusi on ta täiendanud meistrikursusel koos Georg Otsa nimelise muusikakooli klassikalise lauluõpilastega: „Sinna smugeldas mind vanem õde Mari Krõõt, kes õppis siis teisel kursusel ning on nüüd Eesti Muusikaakadeemias.“
Suvelavastus „Mereplekid“ on tema hinnangul sügav ja tõsine: „Minu senised teadmised salapiiritusveost pärinesid sarjast „Tuulepealne maa“. Kuna mu ema on suur ajaloohuviline, olen kuulnud ka temalt. Enne lavastust ei teadnud ma, kuidas paadi taha seoti torpeedo, millel sai piiritust märkamatult vedada, vajadusel kiirelt piirivalvurite eest peita. Lavastus on õpetanud mulle palju detaile.“
Nii proovide kui etenduste ajal tuleb trupil veeta palju aega mere ääres: „Minu side merega on olnud kaua väga tugev. Meie perel on mootorpaat, millega oleme käinud avastamas rannikuäärseid  saari. Kuna see pole esmaklassiline kaater, vaid veneaegne mootorpaat, on meil juhtunud, et keset merd ütleb järsku mootor üles ja peab hakkama seda käepärast olevate vahenditega uuesti käivitama. Siis lasime alati isal oma käed käima panna ja ise lõime laulu valla. Nii ei hakanud merel loksudes hirm ja aeg, mis putitamisele kulus, möödus kiiremini.“
Marta Leen Volar usub, et profinäitleja olla oleks  huvitav, kuid  raske: „Kui gümnaasiumi lõpus on teatrihuvi veel tugev, proovin saada lavakasse ja eks näeb, mis saama hakkab. Minu perekond soovib aga, et ma oma vana unistuse juurde tagasi suunduks ja hakkaks hambaarstiks. Siis saaks vanematel vanast peast hambad korras hoida.“