Vabatahtlikud avasid Pikavere mõisahoone keldris heategevusliku külapoe – müügitulu läheb mõisa arendamiseks.
„Igas külas peaks olema pood. Ükskõik, kui pisike või millise kaubaga, peaasi, et oleks kusagil käia ning kokku saada,” rääkisid Pikavere külaelanikud, kes tulid teisipäeval, 4. oktoobril Pikavere poe Mõisakeldri Leiukas avamispeole.
Trepp mõisahoone küljeukse kõrvalt keldrisse oli avamise puhul kaunistatud küünaldega. Lindi lõikas läbi Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, teda aitasid Pikavere lasteaia-algkooli direktor Helju Kadakas, hoolekogu esimees Alice Suurkuusk ning poe avamise üks eestvedajaid, Pikavere elanik Inga Maasik.
MTÜ Pikavere Külaselts eestvedamisel loodud pood pole aga tavaline kauplus – piima, leiba sealt ei saa, küll aga riideid, tarbeesemeid, õpilaste tehtud hoidiseid ning kõike muud, mida külarahvas on soovinud müügile anda. Toidukraami saab Pikavere rahvas varuda külaturgudelt, mis toimuvad paar korda kuus mõisapargis.
Poe tegemise mõtte algatas MTÜ Pikavere Külaselts, ideed hakkasid ellu viima Inga ja Markko Maasik ning Raili ja Rain Loikmann Pikaverest, Külli Eenraid ja Peeter Paur Rätlast.
Nad otsustasid poe tarbeks korda teha mõisahoone keldrikorruse, kus oli kunagi autobaasi ajal peopidamiskoht – alles on sauna- ja duširuumid, isegi bassein. Hiljem on ruumides olnud tüdrukute ja poiste tööõpetuse klass, viimasel ajal aga kolikamber. Viimasel ajal on olnud ruumid kasutuseta.
Üle pika aja said ruumid tuulutust möödnud suvel, kus külastusmängu „Unustatud mõisad” ajal oli seal ajutiselt avatud kohvik.
Inga Maasik rääkis, et poeruumideks tehtud kolm tuba olid pungil koli täis: „Hommikul alustasime 15 inimesega, tõstsime kogu päeva asju õue, põletasime. Seejärel puhastasime, pesime ja värvisime seinad.”
Ta lausus, et poepidamise idee tuli Kehrast: „Ka seal on kauplemine kohatasuga – igaüks saab tuua müügile oma asjad, määrata hinnad. Poe loomisele aitas kaasa ka soov anda keldriruumidele uus elu, siin saab pidada sünnipäevi ja teisi pidusid. Selleks ajaks saame kolida poe ruumidest välja.”
Poe kasutuses on kolm ruumi – esimeses on lisaks kaubalettidele kohvikulauad ning kassa, teises proovikabiinid ning kolmandas peamiselt riided, maast laeni stangedel mõlema seina ääres.
Poepidamine pole Pikaveres äritegevus. Enamik kaupa, kasutatud riided Rootsist, on Pikaverre organiseerinud MTÜ eestvedaja Alice Suurkuusk.
Ta kinnitas, et riided on puhtad ning kvaliteetsed: „Riideid saabub meeletult palju. Kui juhtub olema esemeid, mida keegi ei soovi, teeme need kaltsuvaibaks, tee uue omanikuni leiavad need ikka. Arendame edasi Kaltsumaaniat, kus kõik said võtta endale tasuta riideid ja soovi korral mõisa heaks annetada. Selle abil saime toetada mõisa peahoonele uue katuse tegemist, kuid teha on veel palju, remontida koridore, klassiruume, garderoobi. Aastaid läbitilkunud katus on teinud ränki veekahjustusi. Lisaks tahame maksta oma kooli õpilastele ranitsatoetust.”
Kes soovib, saab tuua poodi müügile oma asju, tasuda tuleb kohamaks, mis aitab katta poe ülalpidamiskulud. Pood on avatud kaks päeva nädalas, teisipäeval ja neljapäeval kell 17-19 ning müüjad on Pikavere elanikud, kes müümise eest palka ei saa.
Direktor Helju Kadakas ütles, et koolipere tänab vabatahtlikke suure vaeva ning panuse eest: „Koolipere on Pikaveres väike, kuid sõpru palju. Ühised ettevõtmised toovad kokku lapsevanemad, kelle lapsed õpivad juba teistes koolides. Meid pole unustanud vilistlased ja endised õpetajad, appi tulevad ka külanoored. Pikavere kogukond pole ainult ühe küla rahvas, vaid ka naaberküladest.”
Alice Suurkuusk rääkis, et keldriruumid saavad multifunktsionaalseks – jõulude ajal kolib poeruumidesse ajutiselt päkapikumaa. MTÜl Pikavere Mõis on ka tegevusluba ja litsents pidada kohvikut ja pakkuda toitlustust.
Ta rõõmustas, et ühised eesmärgid on toonud MTÜ juurde nii palju vabatahtlikke: „Kui aitad teisi, aitad sellega ka iseennast. Siis väärtustad ja vaatad kõike teise pilguga. Uskumatu, kui palju on vabatahtlikud suutnud Pikavere külakeskuse arendamiseks teha.”
