Kolm soovitust pakendiprügi vähendamiseks

2163

26 Aivo Kangus, lehte

Aivo Kangus, MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse ­esimees

Ostu- ja tarbimisotsuseid teadlikult tehes saab igaüks meist vähendada prügi tekkimist isegi kuni kaks korda. Paraku on inimeste käitumisharjumused tarbimises ja jäätmete sorteerimises suvel sageli kehvemad kui muul ajal.
Ligi pool kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest on erinevad pakendid, Eesti Pakendiringluse soovitused aitavad vähendada oluliselt prügi teket ja hakata keskkonnasõbralikumaks tarbijaks.
Osta korraga suuremas koguses ja loobu tarbetust pakkimispaberist või mõttetust väikesest kilekotist. Mitmeid tooteid saab eraldi kaaludes pakkida ka ühte kilekotti. Kui oled aga kilekoti juba võtnud, siis kasuta seda võimalusel mitu korda, mitte ära viska poest koju saabudes seda kohe prügikasti.
Samuti tasuks ka suuremad kilekotid asendada hoopis näiteks tekstiilist poekottidega – paljudes kauplustes on müügil ka puuetega inimeste valmistatud tekstiilijäätmetest poekotid, mida ostes teed lausa kahekordse heateo. Hoia alati mõnd korduvkasutatavat kotti kas autos või käekotis, et see poodi minnes ei ununeks.
Eelista keskkonnasõbralikumaid pakkematerjale: paberit, pappi, klaasi või vali taaskasutatav pakend. Mõnda kaupa saab osta ka kodust kaasavõetud nõusse. Osadesse jaekauplustesse on ilmunud piimaautomaadid, kus saab ühte piimapudelit taaskasutada.
Üha enamad kohvikud valmistavad kliendi soovil kohvi pabertopsi asemel kaasavõetud termoskruusi. Maailmapraktikas on erinevate kohvikettide seas levinud praktika, et klientidele müüakse või kingitakse korduvkasutatavaid kruuse ning pakutakse erinevaid soodustusi keskkonnasõbralikele klientidele. Positiivsest turundusest võidab nii ettevõte, keskkond kui ka tarbija.
Oma keskkonnateadlikkust saad näidata ka eelistades taaskasutatud materjalidest toodetud pakendiga tooteid, mis on omakorda 100 protsenti taaskasutatavad.
Suvisel hooajal tekib kiusatus kasutada ühekordseid nõusid. Katsu neid siiski vältida! Kuigi piknikul või koduõuel grillides tundub ühekordsete nõude kasutamine mugavaim variant, koormab lühikese elueaga toodete kasutamine märkimisväärselt keskkonda. Samuti tuleks korduvkasutatavaid nõusid eelistada ka tööl, kus sageli on plastmasstopsid laialt kasutuses näiteks veeautomaatide juures.
Paljud ühekordsed toidunõud ei kõdune pürgilas, põletades aga eritavad väga mürgiseid ühendeid. Eelista pika kasutusajaga tooteid, mida saab enne äraviskamist ise korduvkasutada ning mis ka pärast prügiks saamist uuesti ringlusesse lähevad. Näiteks klaaspudel ringleb 50-60, plastpudel 25-30 korda.
Kuigi võime oma käitumisharjumusi muutes jäätmete hulka oluliselt vähendada, pole seda enamasti täielikult võimalik vältida. Oluline on tekkivad jäätmed hoolikalt sorteerida, sest vaid sel moel jõuavad need tagasi ringlusesse.
Kuigi aasta-aastalt suureneb jäätmeid sorteerivate inimeste hulk, kiputakse sageli sorteerimise harjumusest näiteks suvekodus viibides võõranduma. Olmeprügi hulka sattunud pakendid ei jõua aga kunagi uuesti ringlusesse – parimal juhul toodetakse neist Irus energiat, ent halvemal juhul lõppeb nende eluring prügimäel.