Kuusalu valla keskkonnaspetsialist MARGUS KIRSS, 1. juunist algab Kuusalu vallas korraldatud jäätmeveo uus kolmeaastane periood. Vallamajas olid sel teemal kaks infokoosolekut, 11. ja 25. mail. Mille kohta kõige enam küsiti?
„Teatavasti võitis riigihanke ja jätkab korraldatud jäätmeveoga Kuusalu vallas Eesti Keskkonnateenused AS. Hanke aitas läbi viia MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus. Kuna vallas kehtib uus jäätmehoolduseeskiri ja juurde on tulnud lisateenuseid, viisime koos MTÜga läbi infokoosolekud. Osalejaid oli mõlemal korral paarkümmend. Küsimustele vastasid Eesti Jäätmehoolduskeskusest Kristo Rosmann ja Eesti Keskkonnateenuste esindajana Larissa Baškir.
Mõlemal koosolekul küsiti kõige enam jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimise kohta ning mida panna segaolme prügikonteinerisse, mida pakendikotti või -konteinerisse ja kui puhtad peavad olema eraldi kogutud pakendid. Firma Eesti Keskkonnateenused võimaldab uue teenusena anda kogutud pakendeid üle tasuta. Kes on sellest huvitatud, tuleb sõlmida uus leping ja märkida ära lisateenused. Oluline on, et pakendid antaks üle läbipaistvas kilekotis. Kui endal pole selliseid, tuleb jäätmevedajale teada anda, koos olmeprügi äraveoga jäetakse järgmiseks korraks pakendite jaoks 150-liitrine läbipaistev kilekott.“
Kuidas tuleb pakendeid sorteerida ja puhastada?
„Koostame lähiajal jäätmete sorteerimise kohta üksikasjaliku juhendi ja avaldame valla kodulehel. Tähtis on, et pakendites ei oleks toidujäätmeid, mille tõttu hakkaksid seal hallitus ja muud organismid kasvatama. Samas ei ole mõtet pakendite pesemisega üle pingutada, sest vesi on kallis ja keskkonnahoiu mõttes suure väärtusega. Kui pakendi saab puhtaks kerge loputusega, tasub see panna pakendite kotti, kui ei, siis segaolmejäätmete konteinerisse. Seega, kui jogurtitopsi või marineeritud lihaga šašlõkikarpi või sprotikarpi peab põhjalikult pesema, jätke see tegemata, valage karp tühjaks ja pange olmeprügisse.“
Üks suur uuendus on, et enam ei tohi toidujäätmeid visata olmeprügi konteinerisse.
„Toidujäätmeid on olmeprügisse visatud seni võrdlemisi paljudes kohtades, nii tihe- kui ka hajaasustuses. Edaspidi enam ei või, seda hakkab vedaja kontrollima ja meie samuti. Nõue on, et biolagunevad jäätmed tuleb tiheasustuses ehk suuremates asulates komposteerida kinnises konteineris, hajaasustuses ehk külades võib komposteerida ka lahtiselt. Kompostides tuleb tagada, et linnud-loomad ei pääse toidujäätmetele ligi. Kui ei kasutata kompostrit, peab biolagunevad jäätmed paigutama selleks ette nähtud konteinerisse. Oluline on, et toidujäätmed oleksid pakendatud läbipaistvatesse kilekottidesse või paberkottidesse – nii saab vedaja kontrollida, et sina ei ole pandud muid jäätmeid. Biojäätmed viiakse Maardu biojaama, kus kilekotid eemaldatakse.
Koosolekutel taheti ka teada, kas ja kuidas peab vallavalitsust teavitama, kui biolagunevaid jäätmeid komposteeritakse. Vastus on, et ei pea teavitama. Kõige tähtsam on, et biolagunevaid jäätmeid ei visataks olmejäätmete hulka.“
Mida teha kana- ja mitmesuguste supikontidega, mis ei lagune kiirelt. Kui kõik muud biojäätmed komposteeritakse, kas kontide jaoks oleks ikka vaja biojäätmete konteinerit?
„Ei ole vaja. Kuivad ja puhtad kondid võib panna olmejäätmete konteinerisse.“
Uute teenustena on võimalik tellida haljastusjäätmete ja kasutatud riiete äravedu. Kuidas need korraldatakse?
„Haljastusjäätmete vedu on tasuline, katkiste ja määrdunud riiete ja jalanõude äravedu on samuti tasuline. Plaanis on korraldada Kuusalu vallas suvekuudel korra kuus haljastusjäätmete ning korra kvartalis riiete ja jalanõude kogumisringid. Kui need tulevad, annab Eesti Keskkonnateenused aegadest ja graafikutest varakult teada. Kes äravedu soovivad, neil tuleb sellest eelnevalt teavitada Keskkonnateenuseid.
Ka haljastusjäätmed peab koguma läbipaistvasse kilekotti, samuti riided ja jalanõud. Neid kotte saab samuti jäätmevedajalt tellida. Kui on soov ära anda rõivaid või jalatseid taaskasutuseks, on Kuusalus Coopi poe juures vastav konteiner.“
Kas koosolekutel räägiti ka olukordadest, kui jäätmevedaja jätab graafikus ette nähtud ajal prügi vedamata?
„Neil koosolekutel seda ei küsitud. Kui on pretensioone, tuleb pöörduda Eesti Keskkonnateenuste poole. Kui veo korraldamise osas ei saadud ettevõttest abi, siis edasi minu poole. Kui on soov muuta graafikut, tellida lisateenuseid, siis võtta ühendust Eesti Keskkonnateenustega.“
Eesti Keskkonnateenused saatis kõigile jäätmevaldajatele uue lepingu e-kirjaga või postiga. Kas kõik peavad lepingu allkirjastatult tagastama?
„Ei pea. Kui lisateenuseid ei soovi, jätkub jäätmevedu samamoodi, nagu oli enne. Standardteenus on 240-liitrine olmeprügikonteiner, mida tühjendatakse kord kuus. Allkirjastamata jätmine ei vabasta korraldatud jäätmeveost.
Uue perioodi eel vaadati üle kõik hoonestatud kinnistud, leping saadeti omanikele. Kui hoone ei ole kasutuses, jäätmeid ei teki, tuleb saata taotlus jäätmeveost vabastamiseks vallavalitsusele, vastasel korral esitatakse edaspidi tühisõidu arve. Eelmise aasta lõpuga said läbi ka kõik hooajalised vabastused jäätmeveost. Kui soovitakse uut vabastust, tuleb esitada vallavalitsusele taotlus läbi SPOKU keskkonna. Kui kinnistul puudub elutegevus on vabastust võimalik taotleda kuni kaheks aastaks, hooajalise vabastuse puhul kuni viieks hooajaks.“
Mis roll on edaspidi MTÜ-l Eest Jäätmehoolduskeskus, kelle liikmete hulka kuulub nüüd ka Kuusalu vald?
„MTÜ aitab vormistada dokumente, informeerib ja nõustab vallavalitsust seoses jäätmeveo valdkonna seadusandlike muudatustega, korraldab infopäevi, koostab ja jagab infomaterjale.“