ANTS AAMAN Kursi külast: „Ärge kihutage me erateel.“

2649
ANTS AAMAN Rätsepa talu poole suunduva tee alguses: „Silt ütleb, siin on eratee. Metsa pääseb mööda RMK teed, mis algab siit pool kilomeetrit edasi.“

ANTS AAMAN soovib, et rasked metsaveoautod ja kaitsejõudude masinad sõidaksid Hirvli-Kursi-Härmakosu kruusateelt metsa RMK uut teed mööda.

Kuusalu valla Kursi küla Rätsepa talu peremees Ants Aaman teatas möödunud nädalal Sõnumitoojale, et tema mõõt sai täis, kui pidas erateel kinni Scoutspataljoni võitlejad, kes sõitsid Pasidega. Noormehed ütlesid, et sinna suunas neid kaart. Sügisel panid Rätsepa, Aasa  ja  Kivipõllu  talud  rahad kokku ning lasid selle tee katta freespuruga, kokku kulus 1500 eurot.
„Eelmisel sügisel umbes samal ajal valmis RMK metsatee, kõrge ja korralik, mis viib metsas täpselt samasse kohta – nõukogudeaegse polügooni algusesse. Meie eratee oli vanasti tankitee, paljud on harjunud sõitma Soodla veehoidla taha metsa mööda seda teed, aga nüüd on olemas palju parem tee, sellele saab keerata meie teeotsast 550 meetrit Härmakosu poole. Olen selgitanud Kuusalu vallamajas, et vaja oleks tupiku liiklusmärki või viita, et erateele ei tuldaks,“ räägib Ants Aaman.
Ta lisab, et tõkkepuud pole plaanis teele ette panna ja sõitmist ei keelata, kuid soov on, et erateel ei liiguks rasked masinad ning väikeste autodega ei kihutataks. Praegu on ta ligi kilomeetrise tee algusesse pannud mõlemale poole sildid „Eratee“, kuid see on aidanud vähe.
Ants Aaman: „RMK tahtis esmalt sõlmida lepingu, et metsaveomasinad tohiksid sõita mööda meie teed ja tee äärde võiks ladustada metsamaterjali. Me ei nõustunud ning RMK tegi uue tee. Me ei sõlminud ka Kuusalu vallaga avaliku kasutamise lepingut.“
Nooremleitnant Simmo Saar kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast andis Sõnumitoojale teada, et Kursi külavanem on Scoutspataljoniga suhelnud ning 1. jalaväebrigaadi tsiviil-sõjalise koostöö ohvitseri nooremleitnant Indrek Kaigi sõnul on täiendatud kaart jalaväebrigaadi üksustele laiali saadetud. „Kui kaitseväe mõni sõiduk sinna erateele taas eksima peaks, tuleb sellest teada anda tsiviil-sõjalise koostöö ohvitserile. Võimalusel palume sõiduki numbri üles kirjutada,“ märgib Simmo Saar.
RMK Kirde regiooni logistikajuht Raul Orgla kommenteerib, et Aru-Raudoja tee ehitas RMK, kuna läbi küla ei olnud võimalik sõita. Tee on heas korras, RMK ja RMK-le teenust osutavad ettevõtted kasutavad puidu vedamiseks just seda teed.
Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai täiendab, et riigimetsateid võivad kasutada kõik soovijad, jälgida tuleb massipiirangut. Kui on raskem masin, tuleb tee kasutamiseks küsida luba. Tavaliselt küsib kaitsevägi RMKlt maakasutuse luba õppuste läbiviimiseks.
Hirvli-Kursi-Raudoja tee on vallatee, kõik rasked masinad, millega suundutakse läbi Kursi küla Soodla veehoidla-Raudoja tagusesse metsa, sõidavad sellel teel. Tullakse kahelt poolt – Tallinna-Peterburi maanteelt või Piibe maanteelt.   Osa   teest   on   Kuusalu  vallatee,  teine  osa  Anija  vallatee.
Ants Aaman kirjeldab, kuidas see tee on Hirvli teeristis auklik. Anija vallale kuuluv teeosa on aga veel hullem, auk augus kinni. Kui on vaja sõita Aegviidu ja Jäneda poole, teeb ta 20kilomeetrise ringi Kiiu ja Soodla kaudu, sest otse ei saa. Teele on seatud piirang – sõita tohivad kuni 15 tonni raskused masinad.
Ta leiab, et vallavalitsused ei tohiks anda 40-50tonniste metsaveomasinate järjepidevaks teekasutuseks kooskõlastust, kui vallal puudub võime nõuda teekatte remonti.
Kuusalu abivallavanema kt Madis Praks ütleb, kohe kevadel pannakse suunavad märgid, et kasutataks RMK teed. Hirvli-Kursi-Raudoja kruusatee, nagu ka paljud teised kruusateed vallas on auklikud, kuid ilmastikuolud ei võimalda neid korda teha. Kui tekib võimalus, et saab hööveldada, seda ka tehakse, lubab ta ja rõhutab, et esmajärjekorras tehakse korda need teed, kus sõidavad koolibussid.
Ka Anija valla majandusteenistuse juht Toomas Reisi tõdeb, et Hirvli-Kursi-Raudoja tee on auklik. Anija valla eelarvesse on kavandatud 50 000 eurot teele musta katte panekuks – Piibe maanteelt Härmakosu ristini ja sealt külani, kokku 2,4 kilomeetrit. Teisele poole Härmakosu teeristi jääb veel 1,5 kilomeetrit Anija valla teed, kuhu musta katet ei panda.
„Kui helistatakse ja küsitakse luba raskemate kui 15tonniste autode sõiduks Hirvli-Raudoja teel, oleme lubanud juhul, kui teeolud võimaldavad. Niipalju, kui on võimalik, oleme kruusateid hööveldanud. Kuusalu ja Anija vald on tellinud hööveldamist OÜlt Üle, kokkulepe on olnud, kui höövel tuleb Kuusalu valla tellimusel Hirvli-Raudoja teele, siis anda meile teada ja hööveldatakse ka Anija valla teelõik,“ selgitab ta.