KADRI AUVÄÄRT, kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht
Soodla harjutusala välja arendamine jätkub eskiislahenduse lihvimisega. Kaitsevaldkonna esindajad on kohtunud kohaliku kogukonna ja turismiettevõtjatega, et selgitada välja võimalikud kompromissid, millega edasi töötada.
Eesti kaitsevõime oluline lüli on harjutusväljad, samas olemasolevad harjutusväljad on peaaegu täielikult hõivatud. See kehtib ka Soodla naabruses asuva Eesti ainsa suurema harjutusvälja, Tapa külje all asuva keskpolügooni puhul. Oleme Venemaa agressiivse käitumise tõttu investeerinud paremasse relvastusse ja suurendanud kaitseväge, kuid selleks, et meie üksused saaksid omakeskis ja koos Eesti kaitseks määratud liitlasüksustega kokku harjutada, on vaja, et ka harjutus-alad teeksid läbi olulise arenguhüppe. Samasuguse väljakutse ees seisab praegu kogu NATO idatiib.
Soodla harjutusvälja asukoht otsustati 2015. aastal. Juba praegu tehakse seal taktikalist väljaõpet riigi omandis olevatel maadel. Ka on Soodlas vaja harjutada näiteks soomusmanöövervõime ja kaudtule kasutamist. Et harjutusväli välja arendada ja oma eesmärki täidaks, algatati 2022. aastal riigi eriplaneeringu koostamine. Selle peamine eesmärk on panna paika harjutusvälja taristu ja teed, täpsustada harjutusvälja piiri kulgemist. Harjutusvälja äärealasid kasutatakse relvade ohualadena, kuhu jäetakse võimalusel mõjude leevendamiseks elamualade lähedusse 500-meetrine metsane puhvertsoon.
Harjutusala mõjude hindamisel on võetud aluseks hinnanguline kasutuskoormus ehk ligikaudu 300 päeva aastas. Sellest omakorda 270 päeval toimuksid Soodlas relva- või lahinglaskeharjutused. Näiteks tankitõrjerelvadest on plaanitud lasta kuni 60, kaudtulerelvadest ja hangitavatest mitmikraketiheitjatest kuni 20 päeval aastal. Soodlasse tulevad viimaste tarbeks siiski ainult laskepositsioonid, sest sihtmärgid hakkavad olema ida pool keskpolügoonil. Piiratud on samuti näiteks tankitõrjerelvade kasutus. Soodlas hakatakse kasutama õppemoona, sest sinna pole planeeritud alasid, kuhu võib lasta lõhkevat laskemoona.
Planeeringuala (7390 hektarit) on veidi suurem kui tänane harjutusväli (5865 hektarit), et kavandada ühes harjutusväljaga ka Soodla harjutusvälja keskpolügooniga ühendavad teed. Need on vajalikud selleks, et näiteks suurõppuste ajal kahe harjutusvälja võimalusi paremini kombineerida. Samuti vähendavad need liikluskoormust ja suurendavad ohutust riigiteedel, sest kaitseväe kolonnid peaksid Tapalt Soodlasse ja tagasi muidu kas Peterburi või Piibe maantee kaudu liikuma. Ühendusteed on juba täna olemas, kuid neid on vaja laiendada ja tugevdada, et neil saaks kaitseväe masinatega kahes suunas liikuda ja neid saaks samal ajal tavaliiklejad kasutada.
Riigi eriplaneeringu käigus tehakse ära ka mõjuanalüüs niinimetatud laiendatud ohuala kasutuselevõtuks Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni vahelisel alal. Laiendatud ohuala on harjutusväljast välja jääv ala, mis on vajalik sulgeda avalikuks juurdepääsuks, kui sinna ulatuvad relvade ja laskemoona kasutamisega kaasnevad ohu-alad. Seal ei liiguta väljaspool teid, sellele alale ei sihita, sellelt ei tulistata. Eesmärk on tagada piirkonnas matkajate või marjuliste täiendav ohutus ja seda eriti suurõppuste ajal. Vajadus väljapoole harjutusvälja ulatuvate ohualade järele on eeskätt suurõppuste ajal, aga üksikute päevade kaupa ka muul ajal, kokku hinnanguliselt kuni 90 päeval aastas.
Laiendatud ohualad ei ole midagi uut – keskpolügoonil on olnud kasutusel mõnda aega ja ulatuvad Jussi järvestikuni ning Paukjärve äärde. 2022. aastal kasutati keskpolügooni laiendatud ohualasid ligikaudu 20 päeval. Need näitavad, et riigikaitse ja looduskauni puhkepiirkonna sümbioos on võimalik. Kui laiendatud ohualas või harjutusväljal õppusi ei toimu, on need matkajatele, seenelistele või teistele avatud. Vajadus laiendatud ohualade järele on suurem kevadisel suurõppuste perioodil ja oluliselt väiksem suvel.
Riigi eriplaneeringut koostades arvestame keskkonnale ja inimesele avalduvate mõjudega nii palju kui võimalik. Pärast eskiislahenduse väljapanekut ja märtsis peetud avalikke kohtumisi Kehras ja Kuusalus oleme koostanud esmased vastused. Kogu materjaliga on võimalik tutvuda kaitseministeeriumi veebilehel. Töö võimalike kompromisside leidmiseks jätkub. Oleme saanud kokku valdade, riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Soodla veehoidlat haldava Tallinna Vee esindajatega. Kohtume ka seisukohti esitanud mittetulundusühingute, turismiettevõtjate ja lähipiirkonda jäävate külade esindajatega, et ühiselt lahendusi arutada.
Senised kohtumised on näidanud, et kompromisside leidmine on võimalik. Mõnegi neist saab planeeringu asemel kirja panna näiteks harjutusvälja kasutuseeskirjas. Ka on võimalik leida koostööprojekte, millest võidab nii riigikaitse kui ka kohalik kogukond. Äsjase õppuse Kevadtorm raames ehitasid Harju maleva kaitseliitlased vabatahtlikult Soodlasse jalakäijate silla (vaata lähemalt Sõdurilehe kanalil Youtube’is). Riigi eriplaneeringu raames oleme täpsustamas ka võimalusi Soodla veehoidla lõunakalda osaliseks vabastamiseks ning otsimas lahendusi lõunapoolse juurdepääsutee kasutamiseks ka ajal, kui laiendatud ohualad on kasutusel. Koostöös kohalike omavalitsustega on harjutusväljade kasutamise mõju leevendava meetmena täpsustumas ka kergliiklusteede rajamise võimalused. Juurdepääsu- ja ühendusteede asukohta kindlaks määrates arvestame sellega, et külad ning tervise- ja suusarajad saaksid võimalikult vähe häiritud. Riik jätkab ka harjutusvälja häiringu kompenseerimist omavalitsustele.
Paralleelselt planeeringu põhilahenduse koostamisega on käimas keskkonnamõjude strateegiline hindamine ühes muude asjakohaste mõjude hindamisega. Võtame lahenduse lihvimiseks ja uuringuteks aega. Mõju hindamise aruanne ja planeering esitatakse avalikustamiseks kõige varem 2024. aasta keskpaigas, vabariigi valitsus otsustab riigi eriplaneeringu kehtestamise kõige varem 2024. aasta lõpuks.
Soodla harjutusväli on vajalik eeskätt õppusteks, mis keskpolügooni suure kasutusintensiivsuse tõttu sinna ära ei mahu. Arvestades Venemaa jätkuvat agressiooni Ukrainas, peab Eesti sõjaline riigikaitse olema maailmatasemel. Teisalt toob harjutusväli kohalikele elanikele kaasa mõjusid, mida vältida ei ole võimalik. Loodame edasiste kohtumiste tulemusena leida kompromissid, mis võimaldavad ellu viia sõjalist väljaõpet, aga on vastuvõetavad ka kohalikele elanikele. Oleme kohalikele inimestele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud.