MARGIT JÄETMA: „Meie kool on õpilasele turvaline paik.”

5628

Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja treener MARGIT JÄETMA: „Kuusalus on alati olnud väga häid noori sportlasi, minu töö on pigem traditsioonide jätkamine.“
Kuusalu valla spordipreemia saanud MARGIT JÄETMA oli noorena sportvõimleja.

Margit Jäetma on Kuusalu koolis töötanud kehalise kasvatuse õpetajana alates 1985. aastast. Vahepeal oli ta kolm aastat pojaga kodune ning sama kaua teenis pärast seda elatist reisilaeval – aastatel 1993-1997 töötas mootorlaeval Georg Ots ettekandjana. Seejärel tuli kodukanti tagasi tööle.

Paar nädalat tagasi anti Margit Jäetmale üle Kuusalu valla 2008. aasta spordipreemia. Teist aastat järjest sai ta ka aasta treeneri tiitli. Tunnustus on tulnud tänu sellele, et tema õpilased on saavutanud maakonnas ja ka Eesti tasemel väga häid tulemusi kergejõustikus. Aastatel 2004-2007 saavutas tema õpilane Rando Kapralov Eesti noorte meistritiitleid, hõbe- ja pronksmedaleid. Mullu sai Kuusalu keskkooli 11. klassi õpilane Karol Rahuoja Eesti meistri tiitli noorte sisekergejõustiku võistlustel. Ka tema on saanud hõbe- ja pronksmedaleid Eesti noorte meistrivõistlustelt ning Balti noorte maavõistlustelt. Väga häid tulemusi on saavutanud veel Kerti-Anniki Tiis, kes on samuti Eesti noortemeister ja paljude medalite võitja.

4. klassis Tallinna spordiinternaatkooli

Margit Jäetma lapsepõlvekodu oli Pärnus. Seal õppis ta esimesed kolm klassi, 1974. aastal saadeti aga 4. klassi õpilasena Tallinna.

Ta meenutab: „Tegelesin sportvõimlemisega. hakkasin Pärnu esindajana Eesti meistrivõistlustel Tallinna treeneritele silma ning mind võeti kõige nooremana spordiinternaatkooli. Elasin internaadis. Alustada oli raske, teised võimlejad olid vene tüdrukud, meistersportlased, ning treeningud käisid vene keeles. Igal nädalavahetusel ma koju, Pärnusse, ei saanud.”

Meistrikandidaadi järgu täitis ta 5. klassis, kuid meistersportlaseks ei saanud. Tervise tõttu tuli tippspordist loobuda – sagedased angiinid olid mõjunud südamelihasele, haigeks jäid ka randmed.

„Iga rong sõidab eest ära, kui pikalt eemal olla. Tahtsin ikka eesotsas püsida. Kui oli selge, et ei õnnestu, läksin Pärnusse tagasi, 6. klassi. Peagi hakkasin käima kergejõustiku treeningutes.”

Kuna ta oli õppinud saksa keelt, võttis eraõpetaja, tegi inglise keele selgeks ning jätkas õpinguid Pärnu 6. 8-klassilises koolis. Keskkoolis, praeguses Lydia Koidula gümnaasiumis, õppis ta vene keele eriklassis.

Tahtis õppida spordimeditsiini

Pärast keskkooli soovis Margit Jäetma õppida spordimeditsiini, kuid Tartu Riiklikus Ülikoolis õpetati seda vene keeles. Sinna tuldi õppima üle Nõukogude Liidu, Eestile oli üks koht.

„Jäin põnnama, ei kandideerinud. Läksin hoopis Tartusse ülikooli kehakultuuri õppima, lõpetasin 1985. aastal. Jätkasin ka sportimist, tegelesin seitsmevõistlusega,” jutustab ta.

Et õpingute ajal end ära elatada, käis ta Tartus Maarjamõisa haiglas öövalves. Sain inimesi operatsioonisaali viia, meenutab ta nüüd.

Hiljem kutsuti ta Tartu kergejõustikukooli treeneriks, töötas seal kolm viimast õpinguaastat: „Seoses selle tööga muutus õppimine minu jaoks mõtestatuks, mõistsin, mis on teooriate taga.”

Kui aga oli vaja leida kohustuslik praktikabaas, juhtus nii, et üks treener rääkis, tema kursusekaaslane on Harju spordikooli juht, võiks maad kuulata. Spordikoolist soovitati praktikakohaks Kuusalu kooli.

Praktikakoht Kuusalu

„Ma polnud kunagi enne Kuusalus käinud ega nii väikeses koolis olnud. Mind rabas, et õpetajad teadsid õpilaste eesnimesid. Muretsesid nende pärast. Olin kui teises maailmas. Koostöö kooli kehalise kasvatuse õpetajate Elle ja Aleksander Ardeliga oli hästi tore, sõna otseses mõttes koos töötamine. Tänan neid kogu südamest. Kuusalu oli suurepärane praktikakoht. Kuigi ülikooli lõpus tehti mulle ahvatlev ettepanek minna treeneriks Tallinna spordiinternaatkooli, olin juba otsustanud, et lähen tööle Kuusallu. Ja ma pole hetkegi kahetsenud,” kinnitab Margit Jäetma.

Algul elas ta Ardelite juures kodus. Mõne aja pärast sai korteri Ahrensi tänava viiekorruselisse majja. Andis kehalise kasvatuse tunde algklassidele ning oli Kuusalu spordikooli treener. Spordikooli juhtis siis Kaido Laas, kontor asus Kiiu mõisas.

„Kuusalus on sportimisel aastakümnete pikkune traditsioon. Siin on alati olnud väga häid noori sportlasi, minu töö on pigem traditsioonide jätkamine,” sõnab Margit Jäetma.

Kolm aastat laeval Georg Ots

Seoses poja Jorma Jäetma sünniga jäi Margit Jäetma koduseks, oli lapsehoolduspuhkusel nii kaua, kui seadus lubas. Et olla lapsega koos, põhjendab ta.

„Kui oli aeg taas tööle minna, pidin tegema kahjuks teistsuguseid valikuid. Mulle sattus ette kuulutus konkursist reisilaeva töötajatele. Haarasin sellest kinni, pärast selgus, et töövestlus toimus soome keeles. Sain sügisel 1993 laevale tööle ettekandjana. Kaks nädalat tööl, kaks kodus. See aeg õpetas palju inimeste kohta. Ka Estonia hukk jäi sellesse aega.”

Margit Jäetma meenutab, kuidas laevaga Georg Ots viidi leinajad hüvastijätureisile. Enne seda tehti laevapersonalile koolitusi. See tekitas huvi psühholoogia vastu.

Kui poeg sai kooliealiseks, lõpetas Margit Jäetma laevatöö ning leidis teenistuse Kuusalu lasteaia erivajadustega lastega töötades. Samal ajal õppis ta kolm aastat Psühholoogia Erakoolis psühholoog-nõustajaks. Praktikakoht oli Harku naistevangla.

„Ka seal õppisin palju. Hästi hea oli kooli tööle tagasi tulla, olin paljude kogemuste ja teadmiste võrra rikkam,” märgib ta.

Tagasi Kuusalu koolis

Kümme aastat tagasi sai Margit Jäetmast taas Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja. Enne seda jõudis kuu aega olla Kolga koolis samas ametis. Kuusalus sai ta klassijuhataja kohustuse. Praegu on see klass jõudnud abituuriumi, hakkab kevadel kooli lõpetama.

„Mul on vapustavalt tore klass. Ma ei osanud arvata, et noored inimesed võivad olla asjalikumad ja mõistvamad kui mõnedki täiskasvanud. Mu klassis on väga kihvtid inimesed.“

Treeneritööd tehakse koolides ikka nõnda, et enda õpilased kutsutakse pärast tunde treeningusse. Nii on ka Margit Jäetmal. Praegu on tal kaks treeningrühma – vanemate õpilaste rühmas on viis sportlast, nooremate rühmas rohkem, 15. Väikesed treenivad neljal päeval nädalas ning suured viiel.

Kolmapäeviti sõidutab ta oma autoga vanemad sportlased Tallinna Lasnamäe halli treenima, sest seal on hüppajatele liivaga maandumiskastid ning jooksurajal saab treenida naelkingadega. Pealinnas treenivad sedasi Karol Rahuoja, Kerti-Anniki Tiis, Sören Jõõras ja Britta Pärk.

„Eks treeneritöö ole kõigil õpetajatel samasugune – võtad pisikesed, hakkad nendega tööle ja siis tulevad viljad. Alustajaid on palju, kui töö läheb tõsisemaks ja raskemaks, hakatakse tegema valikuid. Jäävad andekamad ja töökamad. Kes on keskkooli ajal sporti teinud, see saab eluks tugeva pagasi – kontsentreerumise, enda kokkuvõtmise ja pingutamise oskuse. See annab kohusetunde ja aitab neil edaspidi tööinimestena hakkama saada.”

Veel ütleb Margit Jäetma, et ka ta psühholoogikogemused on treeneritöös vajalikud, tihti kujuneb ligi pool treeningust rääkimiseks. Iga treeneri unistus on mõtlev sportlane.

„Eduni viib ikka koostöö. Mul on vedanud toredate kolleegidega,” lisab ta.

Aeroobikatrennid

Aeroobikatreeninguid kohalikele naistele hakkas Margit Jäetma tegema kohe, kui Kuusallu tööle tuli. Algul käidi koos Kiiu mõisas. Hiljem Kuusalu lasteaias ja ehituskontoris. Kui töötas laeva peal, aitas sel ajal trenne läbi viia ta õpilane Kai Kaasik.

Kaheksa viimast aastat on treeningud toimunud Kuusalu Petsi spordiklubis. Kuid möödunud sügisest klubi enam ei tööta. Margit Jäetma kinnitab, et kevadel lõpetas aeroobika­treeningutega ning enam ei jätka – hakkas väsitama, sest kahel trenniõhtul jõudis ta koju alles õhtul kell kolmveerand üksteist.

„Samas tahan lisada, et naised olid tõelised energiapommid ja väga head nõndaöelda õpilased.”