Maavanem külastas 13. ja 14. aprillil maavalitsuse mitme nõuniku ja osakonnajuhatajaga Kuusalu vallamaja ning kohtus rahvaga.
Esmaspäeval, 13. aprillil kohtusid Harju maavanem Värner Lootsmann, maasekretär Leevi Laever, nõunikud Nikolai Vojeikin, Riin Kivinurm ja Kairi-Ly Einborn, arenguosakonna juhataja Heino Alaniit ning maaosakonna juhataja Jaan Mark kõigepealt Kuusalu vallamaja ametnikega. Seejärel sõideti vallaelanikega kokku saama Kuusalu rahvamajja, sealt edasi Viinistu konverentsikeskusesse ja lõpuks Leesi rahvamajja.
Maavanem rääkis, et on oma ametisoleku ajal jõudnud Harjumaal külastada peaaegu kõiki omavalitsusi, ka mõningaid Tallinna linnaosavalitsusi. Seni oli käimata veel Kuusalu vallas ning ta pole jõudnud ka kõige pisemasse omavalitsusse Aegviidu valda.
Abivallavanem Milli Kikkas edastas külalistele Sigula külavanema Rein Riibergi arvamuse – maavalitsus võiks asuda Tallinna äärelinnas, maalt on Roosikrantsi tänavale keeruline minna. Värner Lootsmann vastas, et maavalitsus on Roosikrantsi tänava majas asunud 90 aastat. Ta kinnitas, et hoone ees või hoovis peaks jätkuma kõigile parkimiskohti. Maavalitsusest saab tasuta parkimiskviitungi.
Abivallavanem Tõnu Ammussaar ütles, et Loksa linn on teinud Kuusalu vallale ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks ning küsis, millised on maavanema vaated sellele maavalitsuse seisukohast. Maavanem kõneles regionaalministri haldusreformi-ettepanekust, mis on tekitanud terava diskussiooni. Sellest ajendatuna ning detsembris toimunud haldusreformiteemalise konverentsi jätkuks moodustas maavanem koos HOLi ja HEAKi juhtidega komisjoni selle valdkonna spetsialistidest. Komisjon plaanib septembris teha regionaalministrile ettepanekud Harju haldusreformi kohta ja ka üldisemalt.
Täpsustavale küsimusele, kas võib oodata riigipoolset Kuusalu ja Loksa sundliitmist, vastas Värner Lootsmann, et see on omavalitsustevaheline küsimus. Võib-olla aastal 2013 on seadusandlikult võimalik valdu sundliita. Ta lisas, et põhikriteerium peaks olema tõmbekeskuste olemasolu. Harjus võiks tema sõnul olla 10-12 omavalitsust, Ida- ja Lääne-Harju valla moodustamist ei ole tõsiseltvõetav.
Vallamajja kohtumisele tulnud Tiiu Viikmaa küsis, miks tõsteti ühistranspordi hinnatsoonide kehtestamisega Kuusalu piirkonna piletihinda Tallinnasse poole võrra – 28 kroonilt 42 kroonile, sama palju maksavad ka Loksalt pealinna sõitjad.
Värner Lootsmann selgitas, et neli piletitsooni töötas välja Harjumaa Ühistranspordikeskus. Esialgu sooviti kõrgemaid hindu, kuid maavanem kooskõlastas madalamad. Tsoonide piirid pandi paika koostöös omavalitsustega.
Tõnu Ammussaar kinnitas, et tema Kuusalu valla esindajana ei olnud piiridega nõus ning on pidanud uut piletihinda Kuusalu inimestele liiga kalliks. Maavanem lubas, et septembris vaadatakse hinnatsoonid üle ning üks tsoon võib tulla juurde.
Kuusalu rahvamajas ootas maavalitsuse töötajaid neli inimest. Laine Kadajas tahtis teada, kas oleks võimalik, et Kuusalu pangakontorit ei suletaks. Vallavanem Kalmer Märtson vastas, et ei ole. Ta lisas, et on uurinud teistest pankadest, kuid ükski ei soovi Kuusallu kontorit avada. Swedbanki pangabuss peatuks Kuusalus kahel korral kuus. Silvi Talpsepp rääkis, et Kuusalu tagusesse metsa ei tohiks liivakarjääre juurde teha.
Viinistul tuli külalistega kokku saama seitse inimest. Räägiti ka sellest, et puudub läbipääs Turbuneeme vanasse sadamasse ning küsiti, kas seda ei võiks üle anda vallale.
Leesil oli kohtumas kümmekond ümberkaudset elanikku. Suurima probleemina toodi välja asjaolu, et Juminda küla paar last peavad Loksal ootama pärast kooli ligi tund aega liinibussi. Küsiti ka haldusreformi kohta.
