MAAR­JA SI­KUT: „Opo­sit­sioon püüab Raa­si­ku vo­li­ko­gus ta­ga­da ar­va­mus­te mit­me­ke­si­sust.“

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu lii­ge MAAR­JA SI­KUT, kolm aas­tat ta­ga­si toi­mu­nud va­li­mis­tel sai va­li­mis­liit Ko­du­ko­ha Eest, ku­hu te kuu­lu­te 7 kohta, va­li­mis­liit Raa­si­ku Vald 8 kohta ja Üheskoos Edasi 1 koha, lisaks üksikkandidaat. Teie jäi­te opo­sit­sioo­ni?
„Jah. Kuid me ei ta­ha ol­la sel­li­ne opo­sit­sioon, kes on kõi­ge­le vas­tu, pi­gem püüa­me ta­ga­da ar­va­mus­te mit­me­ke­si­sust. Ei ole nii, et kõik ot­su­sed võe­tak­se vas­tu il­ma, et kee­gi mõt­leks, kas need on ik­ka val­la aren­gu sei­su­ko­hast head. Kuid sel­le­ga ma ei nõus­tu, et opo­sit­sioo­nis ol­les peab kõi­ge­le vas­tu hää­le­ta­ma. On üs­na pal­ju val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kuid, mil­le­ga ole­me nõus.“

Oli­te ka opo­sit­sioo­ni vo­li­ko­gu esi­me­he kan­di­daat, kao­ta­si­te Tii­na Rüh­ka­le ühe hää­le­ga. Vo­li­ko­gus sai­te Te sa­la­ja­sel hää­le­tu­sel siis­ki ee­lar­ve-, kesk­kon­na- ja pla­nee­ri­mis­ko­mis­jo­ni ju­hiks.
„Ma ei tea, kui­das mul õn­nes­tus ko­mis­jo­ni esi­me­heks saa­da. Usun, see oli ek­si­tus, et nii juh­tus. Va­li­mis­liit Raa­si­ku Vald üt­les küll, et taht­sid an­da opo­sit­sioo­ni­le või­ma­lu­se, kuid mi­na se­da ei usu, po­lii­ti­kas nii ei teh­ta. Ta­va­pä­ra­ne on see, et opo­sit­sioo­ni juh­ti­da an­tak­se re­vis­jo­ni­ko­mis­jon. Ka üks val­la­va­lit­su­se lii­ge on prae­gu meie va­li­mis­lii­dust.“

Li­saks ko­hus­tus­li­ku­le re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni­le on­gi Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gul ai­nult kaks ko­mis­jo­ni.
„Olin al­gu­ses vä­ga sel­le vas­tu. Tun­dus, et nii suur­tes ko­mis­jo­ni­des ei jõua kõi­ki tee­ma­sid põh­ja­li­kult lä­bi aru­ta­da. Sa­mas kui ko­mis­jo­ne on pal­ju, te­kib prob­leem, kui­das kõi­ki­des­se liik­med lei­da. On hea, kui ko­mis­jo­nis on pal­ju liik­meid. Siis on kind­las­ti neid, kes on jõud­nud koo­so­le­ku ma­ter­ja­li­de­ga tut­vu­da, te­ki­vad dis­kus­sioo­nid. Kui liik­meid on vä­ga vä­he, ei pruu­gi ko­mis­jo­ni töö ol­la nii si­su­li­ne. Meil loo­de­ta­vas­ti on. Mi­nu tea­da oli eel­mi­se koos­sei­su ajal ma­jan­dus­ko­mis­jo­nis viis lii­get ja kui neist olid kolm ko­hal, mis sealt sai siis tul­la? Eri­ti, kui ei ole ko­hal ke­da­gi, kes viit­siks eel­nõu­de­ga tööd te­ha. Pal­ju sõl­tub kind­las­ti sel­lest, kes ko­mis­jo­ni sat­u­vad. Mul­le tun­dub, et meie ko­mis­jo­ni­des on küll oma vald­kon­da­de as­ja­tund­jad.

Sa­mas mul­le ei meel­di, kui val­la­va­lit­sus soo­vib vo­li­ko­gus oma soo­ve lä­bi su­ru­da ja põh­jen­dab, et ko­mis­jon ot­sus­tas nii. Aga kui ko­mis­jo­ni ot­sus val­la­va­lit­su­se­le ei meel­di, öel­dak­se, et ko­mis­jo­ni ot­su­sed on üks­nes soo­vi­tus­li­kud.“

Te ei hää­le­ta ka vo­li­ko­gus ala­ti nii, na­gu ko­mis­jo­ni ot­sus­tas.
„Se­da on juh­tu­nud üs­na har­va, aga tões­ti on mi­nult kü­si­tud, kui­das saab nii ol­la. See on de­mok­raa­tia ja ko­mis­jo­ni ju­hi­na ei pea ma en­da ar­va­must täht­sa­maks ko­mis­jo­ni liik­me­te ena­mu­se ar­va­mu­sest. Mõ­ni­kord ei jõua me ko­mis­jo­nis ühi­se­le aru­saa­mi­se­le – ta­va­li­selt puu­du­ta­vad need de­tailp­la­nee­rin­guid – ja akt­sep­tee­rin se­da. See on täies­ti nor­maal­ne, meil on mõt­le­vad ini­me­sed. Olen pan­nud ka pro­to­kol­li­des­se eriar­va­mu­sed kir­ja, kui näi­teks leian, et mõn­da koh­ta ei peaks lu­ba­ma ehi­ta­ma. Need on pi­kaa­ja­li­sed val­lae­lu mõ­ju­ta­vad ot­su­sed ja sel­lis­tel juh­tu­del tu­leks ol­la vä­ga tä­he­le­pa­ne­lik.“

Ku­na vo­li­ko­gu üks olu­li­ne ko­mis­jon on opo­sit­sioo­ni juh­ti­da, kas saa­te sel­le kau­du ka oma ideid rea­li­see­ri­da?
„Usun küll. Kas või vii­ma­ne näi­de, kus val­la­va­lit­sus te­gi et­te­pa­ne­ku müüa Aru­kü­las ela­mu­maa tükk oks­jo­nil alg­hin­na­ga 70 000 eu­rot. Meie leid­si­me, et see on lii­ga ma­dal ja võit­le­si­me alg­hin­na kõr­ge­maks.

Üks suu­ri­maid as­ju, mis ole­me ko­mis­jo­ni kau­du saa­vu­ta­nud, on Raa­si­ku­le sot­siaal­ma­ja te­ge­mi­ne. Kü­si­sin val­la­va­lit­su­selt pi­de­valt, kas sot­siaal­tu­ba­de­ga ma­jas on tu­leo­hu­tu­se­ga kor­ras, kas tea­vad, et sel­le õues ela­vad suu­red koe­rad, kui­gi seal ei to­hiks loo­mi pi­da­da ja nii eda­si. Esial­gu nõud­si­me, et hoo­nel tu­leks vä­he­malt ak­nad ära va­he­ta­da, nüüd on ot­sus, et ko­gu ma­ja te­hak­se kor­da.

Eri­ti vii­ma­sel ajal olen juh­ti­nud tä­he­le­pa­nu val­la­va­ra hoid­mi­se tee­ma­le. Ku­lu­ta­me lii­ga pal­ju ra­ha sel­le tõt­tu, et po­le õi­gel ajal tei­nud jä­re­le­val­vet või mär­ga­nud ehi­ta­mis­tes puu­du­si. Näi­teks Raa­si­ku rah­va­ma­ja ka­tus, mis va­he­ta­ti um­bes viis aas­tat ta­ga­si väl­ja, va­jab nüüd 8000 eu­ro eest pa­ran­da­mist. Jä­re­li­kult olid suu­red ehi­tus­vead ja val­laa­met­ni­kud on võt­nud vas­tu töö, mis po­le kor­ra­li­kult teh­tud. Ka Raa­si­ku staa­dio­ni tar­taan­ka­te on ebak­va­li­teet­ne ja tu­leb osa­li­selt väl­ja va­he­ta­da. Raa­si­ku koo­li juur­dee­hi­tus on pro­jek­tee­ri­tud nii, et osa ak­naid ei käi lah­ti, tu­leb os­ta uued.“

Üle ka­he aas­ta ta­ga­si al­ga­ta­si­te oma va­li­mis­lii­du­ga um­bu­sal­du­sa­val­du­se val­la­va­nem And­re Se­pa­le. Kas see oli kat­se või­mu pöö­ra­ta?
„Ei, la­ge­raie te­ge­mi­ne Raa­si­kul oli ik­ka vä­ga suur möö­da­lask­mi­ne, ma ei tea, et nii suurt ek­si­must oleks meil üld­se va­rem teh­tud. Sel­lest ko­hast oleks saa­nud ku­jun­da­da ale­vi­ku maa­mär­gi. Na­gu Aru­kü­las on män­nik, oleks Raa­si­kul või­nud ol­la kaa­sik. Nüüd on seal stepp ehk pa­ju­võ­sa, mi­da rah­va­suus kut­su­tak­se Se­pa-par­giks. Et nii­su­gu­seid as­ju ei ju­huks, on­gi vä­ga olu­li­ne ka ko­mis­jo­nis te­ha just pi­kaa­ja­lis­te mõ­ju­de­ga ot­su­seid vä­ga kaa­lut­le­tult.
Mui­du­gi loot­si­me, et um­bu­sal­dus lä­heb lä­bi ning ini­me­sed näe­vad, et sel­li­seid vi­gu ei saa lu­ba­da. Või­bol­la tä­nu sel­le­le, aga roh­kem ei ole nii­su­gu­seid as­ju juh­tu­nud. Vä­he­malt ei tea, et oleks. Kui um­bu­sal­dus oleks lä­bi läi­nud, olek­si­me ilm­selt tei­nud et­te­pa­ne­ku kor­ral­da­da uue val­la­va­ne­ma va­li­mi­seks kon­kurss.“

Kui­das kol­me möö­du­nud aas­tat vo­li­ko­gus hin­da­te?
„Suu­red ot­su­sed te­hak­se ära va­li­mis­pe­rioo­di al­gu­ses, kui uus val­la­va­lit­sus alus­tab – koos­sei­su­de muu­da­tu­sed, pal­ga­tee­mad. Nen­de üle vaid­le­si­me kõ­vas­ti. Sel­li­seid tee­ma­sid on nüüd vä­hem. Aga tä­na­vu rää­ki­si­me vä­ga kõ­vas­ti kaa­sa Aru­kü­la Män­ni­kus­se ela­mua­la de­tailp­la­nee­rin­gu al­ga­ta­mi­sel, sel­le tin­gi­mu­sed mõel­di tä­nu sel­le­le hoo­le­ga lä­bi.

Raa­si­ku Val­la Spor­di loo­mi­se­le oli­me oma lii­du­ga vä­ga vas­tu, leid­si­me, et me väi­ke­se val­la jaoks on see lii­ga ku­lu­kas. Nüüd ole­me­gi fak­ti ees, kus ka koa­lit­sioo­ni lii­ge kü­sib, kui­das on ku­lud läi­nud nii suu­reks. Aga ise hää­le­tas sel­le poolt.

Vo­li­ko­gus peak­sid ole­ma val­la iga piir­kon­na esin­da­jad ning kan­di­dee­ri­da võik­sid kõik ak­tiiv­sed ini­me­sed. Kui ole­me soo­vi­nud Raa­si­ku val­da eral­di seis­va val­la­na nä­ha, siis tu­leb val­la aren­gu juh­ti­mis­se pa­nus­ta­da. Iga vo­li­ko­gu­lii­ge peaks seis­ma val­la hu­vi­de eest, mit­te en­da omi lä­bi su­ru­ma.“