Maa­le­hes tõs­ta­tus va­na tee­ma – Lok­sa liit­mi­ne Kuu­sa­lu val­la­ga

Möö­du­nud nä­da­la Maa­leht pü­hen­das esi­loos „Mis saab ra­ha­hä­das oma­va­lit­sus­test“ suu­re osa Lok­sa lin­na­le ala­peal­kir­ja­ga „Omaet­te riik Lok­sa“. Mee­nu­ta­tak­se, kui­das Lok­sa linn jäi oma li­gi 2500 ela­ni­ku­ga 2017. aas­ta hal­dus­re­for­mis eran­di­na ise­seis­vaks tä­nu va­ba­rii­gi va­lit­su­se ot­su­se­le. Prae­gu on Lok­sa kõi­ge ras­ke­mas fi­nants­sei­sus oma­va­lit­sus Ees­tis. Loo­le li­sa­tud viis fo­tot on kõik üles võe­tud Lok­sa lin­nas: tüh­jalt sei­sev en­di­ne La­he­maa kau­ba­ma­ja, re­konst­ruee­ri­mist va­jav bus­si­jaam, uus staa­dion, en­di­ne lae­va­te­has ja Coo­pi kaup­lus kui üks vä­hes­test tööand­ja­test Lok­sal.

Loos rää­gi­tak­se sel­lest, et ra­han­dus­mi­nis­tee­rium on hin­na­nud Ees­ti ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te fi­nants­või­me­kust viie pal­li süs­tee­mis ja leid­nud, et küm­ne­le oma­va­lit­su­se­le ei saa an­da kõr­ge­mat hin­net kui 2. Kõi­ge väik­se­ma hin­de ehk fi­nants­või­me­ku­se in­dek­si on saa­nud Lok­sa linn ja Rõu­ge vald – 1,29. Järg­neb Jär­va vald in­dek­si­ga 1,59. Lää­ne-Ni­gu­la, Must­vee ja Tõr­va val­la in­deks on 1,71 ning Peip­siää­re val­lal 1,86 ning Saar­de val­lal, Koht­la-Jär­ve lin­nal ja Haap­sa­lu lin­nal 2. Pa­ri­mas sei­sus on Ees­tis Kii­li vald in­dek­si­ga 4,43 ja Har­ku vald – 4,29.

Re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­ter Ma­dis Kal­las sel­gi­tab Maalehes, kui­das mi­nis­tee­rium võiks oma­va­lit­sus­te tu­lu­baa­si üm­ber ja­ga­da, et toe­ta­da fi­nants­ras­kus­tes­se sat­tu­nuid – võt­ta tu­lu­mak­su lae­ku­mi­sest rik­ka­ma­telt lin­na­delt-val­da­delt ra­ha vä­he­maks ja an­da vae­se­ma­te­le oma­va­lit­sus­te­le. Mi­nis­ter aval­dab loo­tust, et paa­ri aas­ta­ga jõu­tak­se sel­le­ni, et üm­ber­ja­ga­mi­se­le lä­heb 25-30 mil­jo­nit eu­rot. Tu­le­val aas­tal suu­na­tak­se riik­lik­ku ta­san­dus­fon­di um­bes 8 mil­jo­nit eu­rot.

Re­gio­naa­la­ren­du­se eks­pert Ri­vo Noor­kõiv kom­men­tee­rib loos, et re­gio­naal­mi­nis­tee­riu­mi prae­gu­sed ot­su­sed ja et­te­pa­ne­kud too­vad ras­kus­tes oma­va­lit­sus­te­le väi­ke­si või­te ning suu­re­mad muu­tu­sed tu­lek­sid, kui riik eral­daks oma­va­lit­sus­te­le ük­sik­i­si­ku tu­lu­mak­sust suu­re­ma prot­sen­di.

Aru­te­lud Fa­ce­boo­kis
Maa­le­he lu­gu te­ki­tas Fa­ce­boo­ki võr­gus­ti­kus „Lok­sa Kuu­lu­ta­ja“ dis­kus­sioo­ni, li­sa­ti ka link Maa­le­he on­li­ne-loo­le. Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu opo­sit­sioo­ni­po­lii­tik Kai­do Kork­ma va­li­mis­lii­dust Siin Me Ela­me üt­leb nii Fa­ce­boo­kis kui ka Maa­le­hes, et Lok­sa lin­na pääs­taks vaid Kuu­sa­lu val­la­ga ühi­ne­mi­ne, Lok­sa linn ük­sin­da ei ole jät­ku­suut­lik. Kai­do Kork­ma peab eral­di ole­mist tot­ru­seks, sest Kuu­sa­lu vald on üm­ber­rin­gi, iseo­le­mi­ne ei an­na ee­li­seid, pi­gem vas­tu­pi­di, töö­koh­ti po­le, ela­nik­kond vä­he­neb ja va­na­neb.

Lok­sa en­di­ne lin­na­pea, prae­gu­ne Saue abi­val­la­va­nem And­res Kaar­mann li­sab Fa­ce­boo­kis, et ühi­ne­mi­ne an­nab või­ma­lu­se ai­da­ta jõu­ka­ma­te piir­kon­da­de ar­velt ää­re­maid, mär­ki­mis­väär­selt on või­ma­lik kok­ku hoi­da juh­ti­mis­ku­lu­sid ja kas või kom­pe­tent­se­maid amet­nik­ke pal­ga­ta.

VÄR­NER LOOTS­MANN – in­dek­sid on suh­te­li­selt mõt­te­tud
Lok­sa lin­na­pea Vär­ner Loots­mann, kel­lelt Maa­le­hel ei õn­nes­tu­nud loo jaoks kom­men­taa­ri saa­da, üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi teh­tud ana­lüüs ja in­dek­sid ehk koe­fit­sien­did on suh­te­li­selt mõt­te­tud: „Lok­sa lin­na seis ei ole nii hull. Ne­to­võ­la­koor­mus on al­la 70 prot­sen­di, kui­gi lu­ba­tud on ku­ni 80. Liht­ne ei ole Ees­tis prae­gu ühel­gi oma­va­lit­su­sel. Hal­dus­re­form ei ole tei­nud üht­ki oma­va­lit­sust tu­ge­va­maks. Lok­sa lin­na ai­nus prob­leem on see, et kui taan­la­sed lae­va­te­ha­se müü­sid, siis te­ha­se ost­nud uued oma­ni­kud po­le saa­nud kui­da­gi jal­gu al­la ning au­gus­tis lõ­pe­tas te­ge­vu­se ka te­ha­se ühes too­mis­hoo­nes töö­ta­nud be­too­ni­te­has.“

Tu­lu­mak­su lae­ku­mi­se koh­ta lin­naee­lar­ves­se lau­sus ta, et see on na­tu­ke pa­rem, kui oli eel­mi­sel aas­tal: „Võt­si­me tä­na­vu­se ee­lar­ve vas­tu või­ma­li­kult hil­ja, lae­ku­mist pla­nee­ri­si­me ta­ga­si­hoid­li­kult ja üs­na täp­selt, suurt puu­du­jää­ki ei tu­le.“

Kü­si­mu­se­le, kas ühi­ne­mi­ne Kuu­sa­lu val­la­ga ai­taks pa­ran­da­da Lok­sa lin­na ma­jan­dus­lik­ku olu­kor­da, vas­tas Vär­ner Loots­mann, kes kuu­lub Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu aren­gu- ja eel­ar­ve­ko­mis­jo­ni: „Ka Kuu­sa­lu val­lal po­le liht­ne, prae­gu­sel ühi­ne­mi­sel ei pa­ra­neks kum­ma­gi seis. Prak­ti­ka on näi­da­nud, et lii­tu­mi­se tu­le­mu­sel tek­ki­nud osa­val­lad koos uue per­so­na­li­ga kok­ku­hoi­du ei ta­ga. Pi­gem tu­leb te­ha naab­ri­te­ga koos­tööd. Lok­sa linn teeb Kuu­sa­lu val­la­ga head koos­tööd jäät­me­ma­jan­du­ses, ha­ri­du­ses, tu­ris­mis ja nii eda­si.“

TER­JE KRAAN­VELT – Lok­sa­ga ühi­ne­mist po­le aru­ta­tud
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt kin­ni­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et te­ma ame­tis ole­ku ajal ei ole koa­lit­sioo­nis ega ka ühe­gi tei­se gru­pi­ga aru­ta­tud või­ma­lik­ku lii­tu­mist Lok­sa lin­na­ga.
Kuu­sa­lu val­la fi­nant­so­lu­kor­ra koh­ta lau­sus ta, et uu­te re­for­mi­de val­gu­ses tu­leb eda­si­si ku­lu­tu­si vä­ga hoo­li­kalt kaa­lu­da: „Kuu­sa­lu vald on ee­lar­ve­ga väl­ja tul­nud, juu­li­kuu sei­su­ga oli ee­lar­ve täit­mi­ne po­si­tiiv­ne, tu­lu­mak­su on lae­ku­nud plaa­ni­tust roh­kem. Järg­mi­sel aas­tal tu­leb li­sa­res­surs­si lei­da ning veel ei os­ka öel­da, mil­li­seks ku­ju­ne­vad hool­dus­re­for­mi mõ­jud ee­lar­ve­le. Prae­gu on tead­ma­tus õpe­ta­ja­te pal­ka­de osas, et kas riik tõs­tab neid tu­le­val aas­tal, ja kui tõs­tab, siis on kaht­le­ma­ta väl­ja­kut­se, kui­das üht­lus­ta­da val­la las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­gad.“

Oma­va­lit­sus­te fi­nants­või­me­ku­se uuen­da­tud in­dek­sid 2023 vee­bi­le­hel
mi­nuo­ma­va­lit­sus.ee

Kok­ku on ana­lüü­si­tud 78 oma­va­lit­sust.
Raa­si­ku vald – 3,57 (20. koht)
Kuu­sa­lu vald – 2,57 (46. koht)
Ani­ja vald – 2,43 (54. koht)
Lok­sa linn – 1,43 (77. koht)
Rõu­ge vald – 1,29 (78. koht)

Hal­dus­re­for­mi sei­re­ra­port – Lok­sa tul­nuks lii­ta Kuu­sa­lu val­la­ga

Sõ­nu­mi­too­ja lei­dis ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi ko­du­le­helt hal­dus­re­for­mi koh­ta aas­tal 2022 koos­ta­tud sei­re­ra­por­ti „Viis aas­tat hil­jem“. Sel­les ana­lüü­si­sid re­gio­naa­l­­aren­gu eks­per­did, kon­sul­tan­did Mih­kel Laan, Ri­vo Noor­kõiv ja Kers­ten Kat­tai Ees­ti 5 oma­va­lit­sust – 4 neist olid tek­ki­nud ühi­ne­mi­se tu­le­mu­sel 2017. aas­tal ning uu­ri­ti ka Lok­sat kui ise­seis­valt te­gut­se­ma jäe­tud oma­va­lit­sust. Lok­sa juh­tu­mit kir­jel­das Mih­kel Laan. Ra­por­tis on ana­lüü­si­tud kõi­gi viie oma­va­lit­su­se in­ves­tee­rin­guid ja aren­gut hal­dus­re­for­mi­le järg­ne­nud pe­rioo­dil. An­tak­se hin­nang nen­de eda­si­se­le fi­nants­või­me­ku­se­le, alu­seks on võe­tud oma­va­lit­sus­te too­kord­sed ee­lar­ve­stra­tee­giad.

Sei­re­ra­por­tis kir­jel­da­tak­se Lok­sa koh­ta, kui­das 2000nda­te aas­ta­te al­gu­ses pee­ti loo­gi­li­seks la­hen­du­seks, et ühi­ne­da võik­sid Lok­sa linn ja en­di­ne Lok­sa vald, tek­ki­nud oleks um­bes 5500 ela­ni­ku­ga oma­va­lit­sus. Kuid aas­tal 2005 ühi­ne­sid va­ba­taht­li­kult Lok­sa vald ja Kuu­sa­lu vald, moo­dus­ta­des li­gi 7000 ela­ni­ku­ga Kuu­sa­lu val­la.

Aas­tal 2017 te­gi va­ba­rii­gi va­lit­sus 2500 ela­ni­ku­ga Lok­sa­le eran­di ja jät­tis ise­seis­vaks oma­va­lit­su­seks, kui­gi mii­ni­mum­k­ri­tee­rium oli 5000 ela­nik­ku. Teis­tel eran­di saa­nud val­da­del jäi 5000 puu­du mõ­ni­sa­da ini­mest. Ra­por­tis on lau­se: „Hal­dus­re­for­mi-aeg­se­tes ku­luaa­ri­des rää­gi­ti pal­ju sel­lest, et Lok­sa lin­na­le eran­di te­ge­mi­se näol oli te­gu ju­ba re­for­mi alg­ses faa­sis sõl­mi­tud po­lii­ti­li­se kok­ku­lep­pe­ga, mis oli eel­kõi­ge Kesk­e­ra­kon­na poolt laua­le too­dud. Sel­le spe­ku­lat­sioo­ni kin­ni­ta­mi­seks või üm­ber lük­ka­mi­seks po­le vä­he­malt kon­sul­tan­di jaoks ob­jek­tiiv­seid alu­seid ning see po­le ka prae­gu­se ar­tik­li (ar­tik­li all on mõel­dud ra­por­ti teks­ti – toim.) ees­märk.“

Kon­sul­tan­di hin­nan­gul olid ja on Lok­sa­le erandi te­ge­mi­se ar­gu­men­did ta­ga­si­vaa­ta­valt kü­si­ta­vad, lin­na­le eran­di te­ge­mist ei toe­ta­nud ka hal­dus­re­for­mi piir­kond­lik eks­pert­ko­mis­jon: „Kui­gi aas­taks 2022 oli Lok­sal el­lu vii­dud mit­meid aren­dus­te­ge­vu­si, näi­teks aas­ta­tel 2019-2020 ula­tus in­ves­tee­ri­mis­te­ge­vus üle poo­le mil­jo­ni, aas­tal 2022 mil­jo­ni eu­ro­ni, mil­lest suur osa oli staa­dio­ni ehi­tus, olid aas­ta­tel 2017-2018 in­ves­tee­rin­gud kok­ku um­bes 120 000 eu­rot. Sa­mas on Lok­sa ee­lar­ve tu­lem ol­nud nul­li­lä­he­da­ne ja ee­lar­vest­ra­tee­gia näi­tab, et ka lä­hiaas­ta­tel on põ­hi­te­ge­vu­se tu­lem si­su­li­selt null.“

Mär­gi­tud on, et Lok­sa eris­tub sot­siaal­ma­jan­dus­li­ke näi­ta­ja­te poo­lest – ela­nik­kond on jär­jest vä­he­ne­nud, kesk­mi­ne palk on maa­kon­na kesk­mi­sest ma­da­lam üle 40 prot­sen­di, Lok­sa on Har­ju maa­kon­na kon­teks­tis pal­ju­de näi­ta­ja­te poo­lest vii­ma­ne ja va­hed suu­re­ne­vad.

Ra­por­tis on kü­sit­le­tud oma­va­lit­sus­te juh­te, ka Lok­sa lin­na­pead Vär­ner Loots­man­ni, kel­le sõ­nul oli lin­na hu­vi­des ühi­ne­mi­ne La­he­maa val­laks (seal­hul­gas koos Vi­hu­la val­la­ga), see ei rea­li­see­ru­nud. (Vi­hu­la vald lii­tus 2017. aas­tal Hal­ja­la val­la­ga, lii­de­tud oma­va­lit­sus kan­nab ni­me Hal­ja­la vald – toim.)

Lin­na­pea kom­men­tee­rib ra­por­tis, et in­ves­tee­rin­gud on läi­nud Lok­sal ha­ri­du­se­le, kul­tuu­ri­le, spor­di­le ja va­ba­le aja­le ning tee­des­se ja tä­na­va­tes­se. Jät­kub kul­tuu­ri­kes­ku­se, spor­di­kes­ku­se hoo­ne ja güm­naa­siu­mi hoo­ne­te re­no­vee­ri­mi­ne. 2022. aas­ta su­ve lõ­pus ava­tak­se re­konst­ruee­ri­tud staa­dio­ni I etapp, kor­ras­ta­tud on koo­li ümb­rit­se­vad hal­ja­sa­lad, uue kat­te saa­nud teed ja tä­na­vad. Lin­na jaoks on olu­li­ne, et 2020. aas­tal saa­di lah­ti liig­sest võ­la­koor­mu­sest, mis oli muut­nud või­ma­tuks eu­ro­ra­ha­de ning rii­gi eri­ne­va­te pro­jek­ti­de toel lin­na aren­gu­ka­vas ka­van­da­tud ob­jek­ti­de ra­has­ta­mi­se. Lin­na­pea hin­nan­gul on elu­kesk­kon­na kaa­sa­jas­ta­mi­ne too­nud uu­si ela­nik­ke, mõ­ju­ta­nud po­si­tiiv­selt kin­nis­va­ra­tur­gu, ai­da­nud kaa­sa Lok­sa­le so­bi­va väi­keet­te­võt­lu­se tek­ke­le ja laie­ne­mi­se­le.

Kon­sul­tant on ra­por­tis tõ­de­nud: „Kõr­valt­vaa­ta­ja­na võib öel­da, et ühi­ne­mi­ne Kuu­sa­lu val­la­ga oleks kaa­sa too­nud pa­re­ma või­ma­lu­se aren­da­da Lok­sa lin­na ja se­da ümb­rit­se­va en­di­se Lok­sa val­la si­du­sust – lin­na näol on te­gu loo­gi­li­se piir­kond­li­ku tõm­be­kes­ku­se­ga. Tek­ki­nud oleks ka­he­kes­ku­se­li­ne oma­va­lit­sus tõm­be­kes­kus­te­ga Kuu­sa­lu-Kiiu ja Lok­sa. Eel­dus­li­kult oleks suu­re­ne­nud või­ma­lus oma­va­lit­su­se si­se­selt amet­kon­nal spet­sia­li­see­ru­da. Ilm­sel­gelt oleks Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühi­ne­mi­sel tek­ki­nud suu­re­ma fi­nants­või­me­ku­se­ga oma­va­lit­sus, sest Kuu­sa­lu val­la ne­to­võ­la­koor­mus on kül­lalt ma­dal, põ­hi­te­ge­vu­se tu­lem tu­ge­valt po­si­tiiv­ne.“

Kon­sul­tant on sei­su­ko­hal, et Lok­sa pu­hul oli te­gu rii­gi­pool­se te­ge­ma­ta­jät­mi­se ja ob­jek­tiiv­selt mit­te põh­jen­da­tud eran­di­ga. Kui hal­dus­re­for­mi ees­märk oli moo­dus­ta­da vä­he­malt 5000 ela­ni­ku­ga oma­va­lit­su­sed, po­leks li­gi poo­le väik­se­ma­le toh­ti­nud eran­dit an­da.

„Tu­le­vik­ku vaa­ta­valt tun­dub vä­he­malt tä­na­ses sei­sus pa­ra­ta­ma­tu, et Lok­sa lin­na ma­ha­jää­mus Har­ju teis­test oma­va­lit­sus­test ei vä­he­ne, vaid pi­gem suu­re­neb. Sa­mas ei vä­lis­ta mis­ki, et ta­sa­pi­si muu­tub ka elu Lok­sa lin­nas jär­jest pa­re­maks,“ ar­vab kon­sul­tant 2022. aas­tal.