Möödunud nädala Maaleht pühendas esiloos „Mis saab rahahädas omavalitsustest“ suure osa Loksa linnale alapealkirjaga „Omaette riik Loksa“. Meenutatakse, kuidas Loksa linn jäi oma ligi 2500 elanikuga 2017. aasta haldusreformis erandina iseseisvaks tänu vabariigi valitsuse otsusele. Praegu on Loksa kõige raskemas finantsseisus omavalitsus Eestis. Loole lisatud viis fotot on kõik üles võetud Loksa linnas: tühjalt seisev endine Lahemaa kaubamaja, rekonstrueerimist vajav bussijaam, uus staadion, endine laevatehas ja Coopi kauplus kui üks vähestest tööandjatest Loksal.
Loos räägitakse sellest, et rahandusministeerium on hinnanud Eesti kohalike omavalitsuste finantsvõimekust viie palli süsteemis ja leidnud, et kümnele omavalitsusele ei saa anda kõrgemat hinnet kui 2. Kõige väiksema hinde ehk finantsvõimekuse indeksi on saanud Loksa linn ja Rõuge vald – 1,29. Järgneb Järva vald indeksiga 1,59. Lääne-Nigula, Mustvee ja Tõrva valla indeks on 1,71 ning Peipsiääre vallal 1,86 ning Saarde vallal, Kohtla-Järve linnal ja Haapsalu linnal 2. Parimas seisus on Eestis Kiili vald indeksiga 4,43 ja Harku vald – 4,29.
Regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas selgitab Maalehes, kuidas ministeerium võiks omavalitsuste tulubaasi ümber jagada, et toetada finantsraskustesse sattunuid – võtta tulumaksu laekumisest rikkamatelt linnadelt-valdadelt raha vähemaks ja anda vaesematele omavalitsustele. Minister avaldab lootust, et paari aastaga jõutakse selleni, et ümberjagamisele läheb 25-30 miljonit eurot. Tuleval aastal suunatakse riiklikku tasandusfondi umbes 8 miljonit eurot.
Regionaalarenduse ekspert Rivo Noorkõiv kommenteerib loos, et regionaalministeeriumi praegused otsused ja ettepanekud toovad raskustes omavalitsustele väikesi võite ning suuremad muutused tuleksid, kui riik eraldaks omavalitsustele üksikisiku tulumaksust suurema protsendi.
Arutelud Facebookis
Maalehe lugu tekitas Facebooki võrgustikus „Loksa Kuulutaja“ diskussiooni, lisati ka link Maalehe online-loole. Loksa linnavolikogu opositsioonipoliitik Kaido Korkma valimisliidust Siin Me Elame ütleb nii Facebookis kui ka Maalehes, et Loksa linna päästaks vaid Kuusalu vallaga ühinemine, Loksa linn üksinda ei ole jätkusuutlik. Kaido Korkma peab eraldi olemist totruseks, sest Kuusalu vald on ümberringi, iseolemine ei anna eeliseid, pigem vastupidi, töökohti pole, elanikkond väheneb ja vananeb.
Loksa endine linnapea, praegune Saue abivallavanem Andres Kaarmann lisab Facebookis, et ühinemine annab võimaluse aidata jõukamate piirkondade arvelt ääremaid, märkimisväärselt on võimalik kokku hoida juhtimiskulusid ja kas või kompetentsemaid ametnikke palgata.
VÄRNER LOOTSMANN – indeksid on suhteliselt mõttetud
Loksa linnapea Värner Lootsmann, kellelt Maalehel ei õnnestunud loo jaoks kommentaari saada, ütles Sõnumitoojale, et rahandusministeeriumi tehtud analüüs ja indeksid ehk koefitsiendid on suhteliselt mõttetud: „Loksa linna seis ei ole nii hull. Netovõlakoormus on alla 70 protsendi, kuigi lubatud on kuni 80. Lihtne ei ole Eestis praegu ühelgi omavalitsusel. Haldusreform ei ole teinud ühtki omavalitsust tugevamaks. Loksa linna ainus probleem on see, et kui taanlased laevatehase müüsid, siis tehase ostnud uued omanikud pole saanud kuidagi jalgu alla ning augustis lõpetas tegevuse ka tehase ühes toomishoones töötanud betoonitehas.“
Tulumaksu laekumise kohta linnaeelarvesse lausus ta, et see on natuke parem, kui oli eelmisel aastal: „Võtsime tänavuse eelarve vastu võimalikult hilja, laekumist planeerisime tagasihoidlikult ja üsna täpselt, suurt puudujääki ei tule.“
Küsimusele, kas ühinemine Kuusalu vallaga aitaks parandada Loksa linna majanduslikku olukorda, vastas Värner Lootsmann, kes kuulub Kuusalu vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni: „Ka Kuusalu vallal pole lihtne, praegusel ühinemisel ei paraneks kummagi seis. Praktika on näidanud, et liitumise tulemusel tekkinud osavallad koos uue personaliga kokkuhoidu ei taga. Pigem tuleb teha naabritega koostööd. Loksa linn teeb Kuusalu vallaga head koostööd jäätmemajanduses, hariduses, turismis ja nii edasi.“
TERJE KRAANVELT – Loksaga ühinemist pole arutatud
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kinnitas Sõnumitoojale, et tema ametis oleku ajal ei ole koalitsioonis ega ka ühegi teise grupiga arutatud võimalikku liitumist Loksa linnaga.
Kuusalu valla finantsolukorra kohta lausus ta, et uute reformide valguses tuleb edasisi kulutusi väga hoolikalt kaaluda: „Kuusalu vald on eelarvega välja tulnud, juulikuu seisuga oli eelarve täitmine positiivne, tulumaksu on laekunud plaanitust rohkem. Järgmisel aastal tuleb lisaressurssi leida ning veel ei oska öelda, milliseks kujunevad hooldusreformi mõjud eelarvele. Praegu on teadmatus õpetajate palkade osas, et kas riik tõstab neid tuleval aastal, ja kui tõstab, siis on kahtlemata väljakutse, kuidas ühtlustada valla lasteaiaõpetajate palgad.“
Omavalitsuste finantsvõimekuse uuendatud indeksid 2023 veebilehel
minuomavalitsus.ee
Kokku on analüüsitud 78 omavalitsust.
Raasiku vald – 3,57 (20. koht)
Kuusalu vald – 2,57 (46. koht)
Anija vald – 2,43 (54. koht)
Loksa linn – 1,43 (77. koht)
Rõuge vald – 1,29 (78. koht)
Haldusreformi seireraport – Loksa tulnuks liita Kuusalu vallaga
Sõnumitooja leidis rahandusministeeriumi kodulehelt haldusreformi kohta aastal 2022 koostatud seireraporti „Viis aastat hiljem“. Selles analüüsisid regionaalarengu eksperdid, konsultandid Mihkel Laan, Rivo Noorkõiv ja Kersten Kattai Eesti 5 omavalitsust – 4 neist olid tekkinud ühinemise tulemusel 2017. aastal ning uuriti ka Loksat kui iseseisvalt tegutsema jäetud omavalitsust. Loksa juhtumit kirjeldas Mihkel Laan. Raportis on analüüsitud kõigi viie omavalitsuse investeeringuid ja arengut haldusreformile järgnenud perioodil. Antakse hinnang nende edasisele finantsvõimekusele, aluseks on võetud omavalitsuste tookordsed eelarvestrateegiad.
Seireraportis kirjeldatakse Loksa kohta, kuidas 2000ndate aastate alguses peeti loogiliseks lahenduseks, et ühineda võiksid Loksa linn ja endine Loksa vald, tekkinud oleks umbes 5500 elanikuga omavalitsus. Kuid aastal 2005 ühinesid vabatahtlikult Loksa vald ja Kuusalu vald, moodustades ligi 7000 elanikuga Kuusalu valla.
Aastal 2017 tegi vabariigi valitsus 2500 elanikuga Loksale erandi ja jättis iseseisvaks omavalitsuseks, kuigi miinimumkriteerium oli 5000 elanikku. Teistel erandi saanud valdadel jäi 5000 puudu mõnisada inimest. Raportis on lause: „Haldusreformi-aegsetes kuluaarides räägiti palju sellest, et Loksa linnale erandi tegemise näol oli tegu juba reformi algses faasis sõlmitud poliitilise kokkuleppega, mis oli eelkõige Keskerakonna poolt lauale toodud. Selle spekulatsiooni kinnitamiseks või ümber lükkamiseks pole vähemalt konsultandi jaoks objektiivseid aluseid ning see pole ka praeguse artikli (artikli all on mõeldud raporti teksti – toim.) eesmärk.“
Konsultandi hinnangul olid ja on Loksale erandi tegemise argumendid tagasivaatavalt küsitavad, linnale erandi tegemist ei toetanud ka haldusreformi piirkondlik ekspertkomisjon: „Kuigi aastaks 2022 oli Loksal ellu viidud mitmeid arendustegevusi, näiteks aastatel 2019-2020 ulatus investeerimistegevus üle poole miljoni, aastal 2022 miljoni euroni, millest suur osa oli staadioni ehitus, olid aastatel 2017-2018 investeeringud kokku umbes 120 000 eurot. Samas on Loksa eelarve tulem olnud nullilähedane ja eelarvestrateegia näitab, et ka lähiaastatel on põhitegevuse tulem sisuliselt null.“
Märgitud on, et Loksa eristub sotsiaalmajanduslike näitajate poolest – elanikkond on järjest vähenenud, keskmine palk on maakonna keskmisest madalam üle 40 protsendi, Loksa on Harju maakonna kontekstis paljude näitajate poolest viimane ja vahed suurenevad.
Raportis on küsitletud omavalitsuste juhte, ka Loksa linnapead Värner Lootsmanni, kelle sõnul oli linna huvides ühinemine Lahemaa vallaks (sealhulgas koos Vihula vallaga), see ei realiseerunud. (Vihula vald liitus 2017. aastal Haljala vallaga, liidetud omavalitsus kannab nime Haljala vald – toim.)
Linnapea kommenteerib raportis, et investeeringud on läinud Loksal haridusele, kultuurile, spordile ja vabale ajale ning teedesse ja tänavatesse. Jätkub kultuurikeskuse, spordikeskuse hoone ja gümnaasiumi hoonete renoveerimine. 2022. aasta suve lõpus avatakse rekonstrueeritud staadioni I etapp, korrastatud on kooli ümbritsevad haljasalad, uue katte saanud teed ja tänavad. Linna jaoks on oluline, et 2020. aastal saadi lahti liigsest võlakoormusest, mis oli muutnud võimatuks eurorahade ning riigi erinevate projektide toel linna arengukavas kavandatud objektide rahastamise. Linnapea hinnangul on elukeskkonna kaasajastamine toonud uusi elanikke, mõjutanud positiivselt kinnisvaraturgu, aidanud kaasa Loksale sobiva väikeettevõtluse tekkele ja laienemisele.
Konsultant on raportis tõdenud: „Kõrvaltvaatajana võib öelda, et ühinemine Kuusalu vallaga oleks kaasa toonud parema võimaluse arendada Loksa linna ja seda ümbritseva endise Loksa valla sidusust – linna näol on tegu loogilise piirkondliku tõmbekeskusega. Tekkinud oleks kahekeskuseline omavalitsus tõmbekeskustega Kuusalu-Kiiu ja Loksa. Eelduslikult oleks suurenenud võimalus omavalitsuse siseselt ametkonnal spetsialiseeruda. Ilmselgelt oleks Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemisel tekkinud suurema finantsvõimekusega omavalitsus, sest Kuusalu valla netovõlakoormus on küllalt madal, põhitegevuse tulem tugevalt positiivne.“
Konsultant on seisukohal, et Loksa puhul oli tegu riigipoolse tegematajätmise ja objektiivselt mitte põhjendatud erandiga. Kui haldusreformi eesmärk oli moodustada vähemalt 5000 elanikuga omavalitsused, poleks ligi poole väiksemale tohtinud erandit anda.
„Tulevikku vaatavalt tundub vähemalt tänases seisus paratamatu, et Loksa linna mahajäämus Harju teistest omavalitsustest ei vähene, vaid pigem suureneb. Samas ei välista miski, et tasapisi muutub ka elu Loksa linnas järjest paremaks,“ arvab konsultant 2022. aastal.