Harju maakohus mõistis Aegviidu Päästeseltsi endise liikme ANTS RAAVA süüdi
suures ulatuses omastamises.
Harju maakohus otsustas 25. mail määrata Aegviidu Päästeseltsi juhatusse kuulunud Ants Raavale seltsi vara omastamise eest 7 aasta jooksul karistuseks 3 aastat vangistust. Karistust ei pöörata täitmisele, kui ei pane kolme aasta ja nelja kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks otsustas kohus rahuldada Aegviidu Päästeseltsi tsiviilhagi ning mõistis Ants Raavalt seltsi kasuks välja 42 137,71 eurot, 3395 eurot Aegviidu Päästeseltsi kohtu-esindajale makstud tasu ning riigi tuludesse 981 eurot kriminaalmenetluse kuludest.
Kohtuotsus ei ole jõustunud, Ants Raava ei ole end süüdi tunnistanud ning kinnitas Sõnumitoojale, et kaebab maakohtu otsuse edasi.
Iseendale määratud tasud
2020. aasta jaanuaris avastas Aegviidu Päästeseltsi juhatuse liige Reet Kanger esmakordselt seltsi arvelduskontot vaadates, et sellelt on tehtud regulaarseid makseid juhatuse teise liikme, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva Ants Raava arvele. Ülekannete selgitustesse oli märgitud peamiselt Aegviidu Päästeseltsi tegevuse või töö tagamine, ka projektide koostamine. Igakuised maksed ulatusid kuni 500 euroni, mõned ülekanded olid ka üle 1000 ja üle 2000 euro. Viimane makse oli tehtud 24. jaanuaril 2020, alates 2013. aastast oli Ants Raava päästeseltsi arvelt enda kontole kandnud 25 379 eurot.
Seltsi liikmed olid jahmunud, sest neil ei olnud kokkulepet, et Ants Raava peaks juhatuse liikmena saama tasu või muud rahalist hüvitist.
„Ta oli endale maksnud isegi nende projektide koostamise eest, mis polnud tema kirjutatud,“ sõnas päästeseltsi liige Lilja Piibeleht-Tarassov.
2014. aastal oli Ants Raava seltsi arvelt teinud neli ülekannet MTÜle Tasapisi Targemaks, mille juhatuse liige ta oli. Aastate jooksul ostis ta seltsi arvelt tasudes erinevaid kaupu ja kontoritarbeid, mis Aegviidu Päästeseltsi ei jõudnud.
Päästeseltsi liikmed avastasid ka, et Ants Raava oli nende teadmata teinud seltsile teise kütusekaardi. Lilja Piibeleht-Tarassov selgitas, et päästeseltsi kütusekaart oli põhiautos, et vajadusel saaks minna tankima: „Kütusekaardi väljavõttelt nägime, et teise kaardiga on tangitud näiteks Jõhvis või Tartus, kus meie päästeauto ei ole käinud. Kütusekaardiga, millest meil ei olnud aimugi, tankis Ants Raava enda sõidukeid. Lisaks kandis endale seltsi arvelt igakuiselt 60 eurot kütusekompensatsiooni.“
Pärast selliseid avastusi pärisid seltsi teised liikmed Ants Raavalt aru ning pakkusid võimalust kogu raha korraga või osamaksetena tagasi kanda. Ants Raava selgitas, et vabatahtlik palgata töö on oma aja ära elanud, normaalne on inimesele tehtu eest palka maksta ning ta on seda raha olnud väärt. Oma arvele kantud raha tagasimaksmisest keeldus.
Päästeselts pöördus politseisse, selleks ajaks juba nende endise liikme vastu algatati kriminaalasi. Selts esitas raha tagasisaamiseks ka tsiviilhagi. Kahju hinnati rohkem kui 50 000 eurole, uurimise käigus suudeti dokumentidega tõestada üle 42 000eurone kahju.
Põhja ringkonnaprokuratuur edastas mullu 25. novembril Harju maakohtusse süüdistusakti, mille kohaselt kandis Ants Raava alates juunist 2013 kuni jaanuarini 2020 Aegviidu Päästeseltsi arvelt enda arvelduskontole kokku 25 379 eurot ning endaga seotud MTÜ Tasapisi Targemaks kontole 2014. aastal 4 kuu jooksul kokku 1393 eurot. Samuti tasus ta 1944,25 eurot kaupade eest, mis päästeseltsi ei jõudnud, kasutas mitme aasta jooksul isiklike sõidukite tankimiseks Aegviidu Päästeseltsi Alexela maksekaarti kokku summas 9937,51 eurot ning tegi enda arvelduskontole ülekandeid selgitusega „kütuse kompensatsioon“ kokku summas 3484 eurot.
Riiklik süüdistaja leidis, et Ants Raava pani kavatsetult toime talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja endaga seotud MTÜ kasuks pööramise suures ulatuses.
Kohus hakkas asja arutama 1. märtsil. Istungitel kuulati tunnistajatena üle Aegviidu Päästeseltsi teised liikmed, kes selgitasid, et juhatuses oli suusõnaliselt kokku lepitud omavaheline tööjaotus. Richard Talvik hankis masinatele varuosi ja vastutas ülevaatuste eest, Reet Kanger tegeles ennetustöö ja koolitustega ning Ants Raava arvete tasumise, raamatupidamise ja muude finantsasjadega. Kõik usaldasid üksteist.
Kohus nõustus, et juhatuses peab kehtima usalduse põhimõte ja kuna tööjaotus oli kindlaks määratud, ei olnud teistel kohustust rahaasjade korraldamise eest vastutava Ants Raava tegevust kontrollida.
Ants Raava end süüdi ei tunnistanud ning keeldus ütluste andmisest. Kohus leidis tunnistajate ütluste põhjal, et süüdistatav on möönnud talle süüks pandud tegude – seltsi arvelt endale pangaülekannete tegemise ning kütusekaardi kasutamise – toimepanemist.
Kohus märkis, et Ants Raaval olid seaduslikud võimalused enda töö tasustamine, kütusekompensatsiooni saamine ja muu leppida kokku päästeseltsi üldkoosolekul, kuid ta ei teinud seda. Ants Raava mõisteti kuriteos juriidilisest isikust kannatanule kavatsetult materiaalse kahju põhjustamise eest süüdi.
Ants Raava kaitsja, vandeadvokaat Madis Mahlapuu kommenteeris ajalehele: „MTÜ-l (Aegviidu Päästeselts – toim) oli vähemalt kolm juhatuse liiget, kes seadusest tulenevalt kannavad solidaarset vastutust MTÜ-le tekitatud kahju eest. Seejuures oli ka teistel juhatuse liikmetel juurdepääs MTÜ pangakontodele, samuti kinnitasid kõik juhatuse liikmed iga-aastaselt MTÜ aastaaruannete õigsust.“