Loksa Nõmme linnaosa elanikud kogusid nädalavahetusel allkirju, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise küsimuses korraldataks rahvakoosolek.
„Tulevad võtma seda, mida meilt võtta ei ole,“ kommenteeris möödunud pühapäeval Loksal Nõmmel elav pensionär.
Ka samal päeval sealkandis majast majja käinud ning allkirju kogunud Eve Saidla kinnitas: „Inimestel ei ole raha. Kõik, kellega rääkisin, andsid allkirja ja ütlesid, et nemad kanalisatsiooniga ei liitu. Liitumistasu on liiga suur. Rohkem kui paar kuud oleme taotlenud, et meile selgitataks, mis ÜVK väljaehitamisega Nõmme linnaosas kaasneb, aga ei midagi. Loodame, et see kiri paneb linnavalitsuse ja Loksa Haljastuse tegutsema ning leitakse aeg rahvaga kohtuda.“
ÜVK I etapiga on alanud veetorude vahetus ja kanalisatsiooni ehitus Nõmme linnaosa Pargi, Mere, Metsa, Nurme ja Männi tänaval.
Esmaspäeva hommikuks oli kokku saadud 59 allkirja – kõigilt, kes selles piirkonnas talvel elavad, suvitajaid polnud kohal.
Kiri viidi linnavalitsusse. Peagi tuli teade, et koosolek on kolmapäeval, 21. detsembril kell 12 muusikakooli saalis.
Poolt hääletasid 6 volikoguliiget
Loksa linnavolikogu istungil osales neljapäeva, 15. detsembri õhtul 10 volikoguliiget 15st. Määruse „Loksa linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise kord“ poolt hääletas 6, vastu olid 2 volikoguliiget, üks oli erapooletu ja üks ei hääletanud.
Kuni 31. detsembrini 2012 on Loksal kanalisatsiooniga liitumise tasu 948,18 eurot, millele lisatakse 5-10 protsenti arendustegevuse tulu ning 20protsendiline käibemaks. Kokku tuleb liitumistasu ligi 1200 eurot.
Veevõrgu liitumistasu on samal perioodil 796,77 eurot, koos tuluprotsendi ja käibemaksuga teeb see ligi 1000 eurot.
Enne hääletamist selgitas abilinnapea Andres Kaskla, et täiendatakse 2006. aastast kehtivat määrust, milles liitumistasud puudusid. Kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi (ÜVK) ehitustööd käivad, on vaja määrust kaasajastada.
Suurem osa investeeringust on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, kuid 21,78 protsenti on Loksa Haljastuse omaosalus ja see tuleb tagasi maksta. Omaosaluseks on võetud laenu ja lisatakse ka linnaeelarvest.
Abilinnapea selgitas, et liitumistasu väljaarvutamiseks võeti rajatavate torustike ehituskulud ning jagati liitumispunktide arvuga. Kanalisatsioonisüsteemi puhul on arvestatud 77 liitumispunktiga, veevõrgu liitumispunkte on 251. Tööd käivad praegu Nõmme linnaosas ja seal on enamik kinnistuomanikest juba ühisveevärgiga liitunud, kanalisatsiooni pole.
Andres Kaarmann küsis, kas inimestelt on küsitud, kes kavatseb liituda, õige oleks nendega koos läbi arutada.
Andres Kaskla vastas, et inimestega pole võimalik arutada, äriühing peab raha kätte saama.
Linnapea Värner Lootsmann lisas, et arvatavasti kõik kohe ei liitu: „Aga olukorras, kus oleme saanud Euroopa Liidu abi pumplate ja süsteemide rajamiseks, tuleb ka inimestel panustada. Ükskord saabub kontroll, et kuidas keskkonda hoitakse. Peame arvestama, et Loksa Haljastus on äriettevõte ja peab raha saama tagasi. Sama on ka Kehras Anija vallas, Raasikul, Rae vallas ja mujal.“
Andres Kaarmann tegi ettepaneku suunata määrus teisele lugemisele ja inimestega läbi rääkida. Ta märkis, et tehtud kulutuste tagasisaamiseks võiks omaosaluse summa arvutada igakuiselt võetavasse teenustasusse ja koguda pika aja jooksul.
Majanduskomisjoni esimees Helle Lootsmann tutvustas komisjoni ettepanekut. Seni oli eelnõus, et 10 protsenti liitumistasust maksta kahe nädala jooksul pärast liitumist, 60 protsenti pärast tööde valmimist ja 30 protsenti aasta jooksul. Komisjon pakkus pikendada viimase osa maksmisaega, 65 protsenti tasuda pärast valmimist ning 25 protsenti kahe aastaga.
Volikogu oli komisjoni ettepanekuga nõus, liitumistasu maksmine hakkab käima kolmes jaos: 10, 65 ja 25 protsenti.
Andres Kaarmann uuris veel, kui suured on liitumistasud mujal. Linnapea sõnul on Rae vallas kehtestatud liitumistasuks 800 eurot.
Loksa Haljastuse tegevjuht Jüri Veber ütles, et Võrus on 1000 eurot: „Paljudes omavalitsustes on kehtestatud mingi summa, mõnedes kompenseerib omavalitsus. Meie võtsime aluseks reaalsed kulutused.“
IGOR IGNAHHIN: „Oleks saanud teisiti.“
Loksa Nõmme linnaosa elanik ja OÜ Kuusalu Soojus nõukogu esimees Igor Ignahhin imestab, et Loksa linna juhid ei õppinud Taani sõpruslinna Munkebo näitest: „Käisime aastaid tagasi Munkebos külas ja seal oli päevakorras ÜVK rajamine. Aasta aega tehti elanikele aktiivselt selgitustööd ja ka pärast seda oli osadel küsimusi ning absoluutselt kõik ei liitunud. Volikogu esimees Rein Heina osales ka tookord. Karta on, et sellise liitumistasuga Loksa linn kaotab rohkem, kui võidab.“
Igor Ignahhin sõnas, et ÜVK ehitus on aktuaalne ka Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevikes: „Oleme arutanud, et liitumistasu ei tohiks inimestelt nõuda, oluline on saada nad klientideks. Omavalitsusele kuuluv osaühing võtab ju omaosaluse katteks laenu 5-8 aastaks, selle tagasimaksmise saab ajatada samale perioodile, lisada teenustasule.“
Andres Kaarmann tõdes, Loksal on ikka nii, et probleemsed küsimused otsustatakse vaikselt ära, aga kui on võimalus endale populaarsust võita, siis tehakse kära ja korjatakse allkirju: „Arvan, et tegelikult tahavad paljud eramajade omanikud vett ja kanalisatsiooni, aga pole võimalusi kohe sellist summat maksta. Oleks tulnud leida mõistlik tasakaal, et liitutaks ja kulutatud raha tagasi teeniks. Kardan küll, et sellistel tingimustel liitujaid loodetud hulgal ei tule ning omaosalus tuleb linnaeelarvest kinni maksta.“
Volikogu istungil osalenud Reet Lainla Nõmme linnaosast: „Olen tõsiselt hämmastunud, kuidas on võimalik rahvaga eelnevalt läbi rääkimata niisuguseid otsuseid vastu võtta. Kuidas nad saavad eeldada, et inimestel on raha? Pensionid on väikesed, tööealistel on eluasemelaenud, noorematel lapsed kasvatada. Naaber juba arvutas, kui vee majja saab, on odavam teha endale settekaev ja tellida kord kvartalis tühjendamine.“
