Loksa õpetajale URVE TOOMPUULE kodanikupäeva aumärk

3118
Loksa kooli õpetaja URVE TOOMPUU sai aumärgi peaminister ANDRUS ANSIPILT, oma õnnitlused andis üle ka siseminister KEN-MARTI VAHER. Foto Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Aumärgi andsid peaminister ja siseminister üle kodanikupäeval, 26. novembril Tallinnas Stenbocki majas.

„Kui sain kutse Stenbocki majja, arvasin, et see on me poja järjekordne nali. Ta on ennegi selliseid tempe teinud. Et olin tõesti kutsutud, oli suur üllatus,“ rääkis Loksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Urve Toompuu.

Kodanikupäeva aumärke jagati tänavu 14-le ühiskondlikult aktiivsele inimesele. Urve Toompuu kandidatuuri esitasid Loksa linnavalitsus ja gümnaasium ning SA Loksa Kultuur. Ettepanekus on öeldud, et ta on silmapaistev ja tulemuslik aineõpetaja, MTÜ Viinistu Külaselts juhatuse liige ja küla kultuuriliste sündmuste korraldaja, Viinistu küla ajaloo koguja ning külamuuseumi vara hoidja. Märgitud oli ka, et ta on Viinistu hümni autor, kuid selle kohta sõnab Urve Toompuu, et Viinistu hümni tegid külamehed 1947. aastal, tema on küla kokkutulekute jaoks lisanud mõned salmid.

Stenbocki majja läks ta koos pojaga. Kui peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher olid aumärgid üle andnud, šampanjaklaasid kokku löödud ning kohv ja tikuvõileivad söödud, tegi peaminister külalistele ringkäigu valitsuse majas.

„Astusime sisse ka valitsuse istungitesaali, kus nõupidamiste laua taga võis esitada küsimusi, millele peaminister vastas. Kohal oli palju ajakirjanikke, tehti intervjuusid. Kõik see kestis kokku paar tundi,“ kõneles õpetaja ja lisas, et on hämmingus ning tänulik, et teda märgati ja tunnustati.

Urve Toompuu on Kuusalu valla Viinistu küla põliselanik, kodukandist kaugemal elas ülikooliaastatel ning siis, kui töötas suunamisjärgselt neli aastat Kadrina koolis ja pool aastat Rakvere I keskkoolis. Loksal hakkas tööle 1987.

Tänu temale on Loksa kool aastaid emakeele riigieksamite tulemustelt Eesti koolide edetabeli tipus. Ta ise on toonitanud, et eelkõige sõltub see tublidest õpilastest, ent tema õpilased ja nende vanemad peavad väga oluliseks õpetaja enda suurt panust ja järjekindlust eesti keele õpetamisel.

Viinistu külamuuseumi taastamine ja korrashoidmine on tema teine oluline pühendumus. Muuseumi varad viidi 1980. aastal laiali mitmele poole muuseumidesse. Tasapisi on eksponaate tagasi saadud ja juurde kogutud.

Muuseum asub küla keskel vanas eramajas, kui külaseltsil õnnestub ELi toetuste ja valla abiga rahvamaja korda teha, on plaan sinna üle kolida.

Eelmine artikkelKAISA LINNO Kolgakülast esines kodanikuühiskonna konverentsil
Järgmine artikkelKuusalu koolimaja kannab Eestis esimesena silti „Turvaline kool“