Kuusalu vallavolikogu liige ja valla kriisikomisjoni endine liige, Kolga-Aabla külavanem, Loksa päästekomando pealik Mait Kröönström postitas möödunud nädalal valla külavanemate ja kogukondade esindajate e-posti rühmale kirja. Sellele lisas enda esitatud arupärimise vallavanemale kriisikomisjoni töö ja kriisidele reageerimise valmisoleku kohta Kuusalu vallas ning vallavanema Terje Kraanvelti vastuse arupärimisele.
Mait Kröönström selgitas kirjas, et esitas arupärimise, sest päästeametile saadetud kokkuvõtted valla kriisikomisjoni eelmise aasta tegevuste kohta ei kattu suuresti tegelikkusega. Kokkuvõtete kohaselt on valla kriisikomisjon tegelenud Kuusalu valla kriisipoliitika väljatöötamise ja selleteemaliste koolitustega. Samas ei toimunud eelmisel aastal kriisikomisjoni koosolekuid. Ta tõdes, et pole saanud infot, kas Kuusalu valla kriisiplaani on asutud koostama, ning märgib, et külavanemad ja kogukonnad peavad olema sellesse protsessi kaasatud. Kui käis 2023. aasta augustis Ukrainas, sai seal kinnitust, kuivõrd oluline on kriisiteemadega tegelemine enne kriisi ja millised on tagajärjed, kui kriisivalmidus on puudulik, nende teemadega pole tegeletud.
Ta läbis 2023. aastal elanikkonnakaitse koolitaja koolituse ja on valmis minema küladesse rääkima, kui seal on huvi kriisivalmiduse teemaga tegelema hakata, ning võib ka soovitada päästeametist inimest sel teemal rääkima: „Ehk õnnestub meil koos ilma Kuusalu valla kriisikomisjonita parandada valmidust kriisidega toimetulekuks koolituste ja info jagamise abil.“
Ta lisas toimetusele hiljem, et see on poolik lahendus, sest kriisi korral peaks kogu info abivajadusest kogukonnas liikuma riigi tasandini omavalitsuse kaudu, praegu Kuusalu vallas see vahelüli puudub.
Kirjale vastas samas e-posti rühmas kriisikoolitaja Erki Vaikre MTÜst Estlander. Tema hinnangul on Kuusalu vald kriisivalmidusel üks halvemas seisus valdasid Eestis. Ta soovitas võtta Mait Kröönströmi kirja tõsiselt ja hakata kriisideks valmistuma, pakkus ka ennast appi ning märkis, et kriisivõime iseseisvaks edendamiseks kogukonnas saab kasutada Estlanderi veebilehelt kriisiõppe materjale.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris Sõnumitoojale, et vallavalitsus lähtub kehtivast seadusandlusest, mis nõuab, et rohkem kui 10 000 elanikuga omavalitsus korraldab elutähtsate teenuste toimepidavust. Praegu puudub riigis seadusandlus, mis nõuaks vallalt kriisiplaani: „Koostamisel on uus hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis paneb paika omavalitsuste kohustused riskianalüüsi ja kriisiplaani vaates. Kriisiplaani koostamine vajab läbimõtlemist, ootame selgust, millistele küsimustele peavad need vastama, et mitte teha topelttööd. Kriisiteemadega kursis olemiseks ja korraldamiseks kinnitasime kriisireguleerimisalaseid tegevusi koordineerima vallamajas töötava Rihti Väinsari, kes on varem ametialaselt kriisireguleerimise teemadega kokku puutunud. Tema ja valla kommunikatsioonispetsialist osalesid Harju omavalitsuste kriisikomisjonide liikmetele korraldatud koolitusel.
Vallavanem sõnas mulluste tegevuste kohta, et juunis kogunesid kriisikomisjoni liikmed laiendatud koosseisus vallamajas, kohtumisel osalesid päästeametist elanikkonnakaitse nõunik Marius Kupper ja omavalitsuste kriisivalmiduse nõunik Terje Lillo. Koos arutati omavalitsuse kriisiks valmisolekut ja riskide hindamist, kohtumisel osales ka Mait Kröönström.
Mait Kröönström ütles esmaspäeval, et nädalavahetusel kohtus Kiiu-Aabla külavanemaga ja arutasid, et Kolga-Aaba ja Kiiu-Aabla võiksid teha ühise kriisiplaani. Teistest küladest pole seni ta kirjale vastatud.