Loksa bussijaam ehitati 1939. aastal ja on teadaolevalt Eesti esimene spetsiaalselt autobussijaamaks rajatud hoone.
Kultuuriminister Urve Tiidus allkirjastas kolmapäeval, 15. oktoobril käskkirja tunnistada Loksa bussijaam kultuurimälestiseks. Ettepaneku selleks tegid muinsuskaitseamet ja kaks eraisikut.
Käesoleva aasta 11. aprillil võeti bussijaam muinsuskaitse peadirektori käskkirjaga ajutise kaitse alla, et tagada selle säilimine ja anda avalikkusele teada, et käimas oli hoone mälestiseks tunnistamise menetlus. Maja kuulub Loksa linnale. Linnavalitsus pani tänavu märtsis bussijaama hoone müüki, eelläbirääkimistega pakkumiste alghind on 150 000 eurot.
Esialgu ei toetanud linnavalitsus bussijaama ehitusmälestiseks tunnistamist. Kuid maikuus muinsuskaitseametile saadetud kirjas anti nõusolek tingimusel, kui kaitserežiimis tehakse leevendusi, et saaks hooldus- ja remonditöid läbi viia muinsuskaitsjate kirjaliku loata. Ka taotleti, et ehitise kaitsevööndis võiks muinsuskaitse nõusolekuta teha mulla- ja kaevetöid ning rajada teid, kraave ja trasse, muuta olemasolevate hoonete mahtu ja välisilmet, lubada siseruumides muuta planeeringut ja viimistlust, säilitades väärtuslikud detailid.
Muinsuskaitseameti seisukoht on, et hooldus- ja remonditöid võib teha ametilt nõusolekut küsimata: amortiseerunud katusekatet asendada samatüüpi materjaliga, vuukida tellisseinu, parandada krohvkatet, aknaid-uksi värvida ja parandada sarnaste värvide ja materjalidega, toestada kandekonstruktsioone. Leevendusi tehakse mulla- ja kaevetööde ning teede, kraavide ja trasside rajamise, ka kaitsevööndisse jäävate ehitiste sisemiste tööde osas. Samas jääb seadusest tulenev nõue, et muinsuskaitsealust mälestist võib konserveerida, restaureerida ning ehitada ameti kirjalikul loal.
Ministri käskkirjas on loetletud bussijaama arhitektuursed väärtused: see on ehitatud 1939. aastal uudse hoonetüübina – spetsiaalse autobussijaamana, säilinud on algne maht ja modernistlik välisilme. Majal on kahekorruseline peakorpus, ühekorruseline ootepaviljon ja garaažiplokk, olemas on algsed kandekonstruktsioonid, välisviimistlus ja originaaldetailid. Interjöör on ümber ehitatud, kuid sealgi on alles arhitektuurselt väärtuslikke elemente: puidust trepp, teise korruse uste profileeritud piirdeliistud, ahi ja pliit.
Originaalprojekti ei ole leitud, kuid mitmete allikate põhjal projekteeris bussijaama Elmar Lohk, Eesti 1930ndate aastate üks tuntumaid arhitekte.
Selgituses on öeldud veel, et bussijaama hoone kujundab oma tugeva karakteriga Loksa linnakese üldilmet.
Loksa bussijaama riikliku kaitse alla võtmise ettepanek tulenes aastatel 2007-2012 Eestis läbi viidud uurimisprojektist, millega inventeeriti kogu riigis uuemat arhitektuuripärandit aastatest 1870-1991. Kaardistati kokku üle 3000 objekti. Mitmete valikute ja analüüside tulemusena valiti välja 114 kõige väärtuslikumat objekti, nende seas ka Loksa bussijaam.
Ajalehes Sirp on 7. oktoobri 2011 numbris kirjutatud Loksa bussijaama kohta, et selle ehituse tellis OÜ Mootor Ehitaja Ehitus-Kooperatiivühing. Projekteeritud on 1938. aastal, ehitatud 1938.-1939. Kasutatud on Loksa tellisetehases valmistatud punaseid savitelliseid. Allkorrusel oli ootesaal, teisel korrusel toad ööbimiseks bussijuhtidele. Kõrval asusid busside garaažid.
Veel hiljaaegu töötas Loksa bussijaama kohvik, nüüd on seal pensionäride ühenduse Rannamännid käsitööpood. Allkorrusel tegutseb baar.
