
Juminda poolsaarel ühiselt renoveeritud ja pidama asutud kaupluse avamispidu
peeti Leesi Tarwitajate Ühistu liikmetele reede õhtul.
„Väga huvitav on teha midagi hoopis teises võtmes. Leesi Tarwitajate Ühistu ja Leesi Tarwitajate OÜ eesmärk pole kauplusega kasumi saamine, vaid Juminda poolsaare kogukonnapoe pidamine ja sellega kohalike inimeste huvide teenimine, ka rannakultuuri säilitamine.
Äri tegemise ja kasumi pärast ei oleks ma mingil juhul hakanud poega tegelema,“ ütles Leesi Tarwitajate OÜ juhataja Margus Laar, kes kaheksa aastat tagasi asus koos perega elama Pudisoole. Oma põhitööd teeb ta Eesti e-residentide nõustajana, kaubandusega pole varem kokku puutunud. Ta sõnab, et ametlikult on küll OÜ juhataja, kuid vabatahtlikkuse alusel ja mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsedes ei saa kasutada tavapäraseid hierarhilisi juhtimismudeleid.
Poepidamisega ei ole seni tegelenud ka finantsalal töötav Anu Müürsepp, kelle maakodu asub Leesil kaupluse vastas. Juhataja kiidab tema suurt abi kaupade tellimisel ja poetöö käivitamisel. Kuna ostjatele oli avamispäevana välja kuulutatud laupäev, 4. juuli, ei maganud Anu Müürsepp ööl vastu laupäeva silmatäitki, et kõik 300 kaubanimetust ja hinnad saaksid arvutisse sisestatud, kassaaparaat korralikult tööle.
Anu Müürsepp kinnitas samuti, ta panustab vabatahtlikult ainult seetõttu, et tegutsetakse tiimina ja kogukonna huvides: „Mind käivitavad inimesed. Olen valmis panustama selle nimel, et poolsaare noored saaksid reaalse ettevõtluskogemuse.“
Kaupluse töötajate seas on ka tema kaks vanemat tütart. Poes hakkavad tööle 7 noort vanuses 16-22 aastat, kes läbisid koolituse ja said nõutavad tervisetõendid. Neist neli on täiskasvanud, nemad on müüjatena kordamööda poes kohal, kuna alaealised alkoholi müüa ei tohi. Nooremad töötajad on ametis abilistena – valmistavad hot doge ja frankfurtereid, seavad kaupa riiulitele.
Esimestel tööpäevadel oli müüja kaupluses koos kahe abilisega. Edaspidi, kui poetööga jõutakse tavarütmi, aga ostjaid juhtub olema palju ja üksi ei jõua, kutsuvad müüjad vastavalt vajadusele ja graafikule noori poetöötajaid endale appi.
Juhataja Margus Laar, keda rannarahva kõnepruugi järgi on hakatud nimetama ka poe kapteniks, selgitas, see oli põhimõtteline otsus, et tööle hakkavad kaupluses kohalikud noored: „Noored on pigem projektijuhid, kes teevad ka müügitööd. On muljetavaldav, kuidas nad on suutnud end organiseerida ja teevad enamiku asju iseseisvalt.“

Müüjad-projektijuhid on Ann Viirmaa, Marian Keller, Markus Keller ja Eva Lestberg, abilised Liisa Viirmaa, Kirke Allik ja Liise Marie Paadimeister.
Kauplusetöötajad pakkusid esimestel päevadel kõigile külastajatele kommi ja palusid kirjutada sooviraamatusse, mida veel võiks müüki tuua.
MTÜ liikmed andsid kauba ostmiseks laenu
MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus asutati mullu novembris, kuna eelmise poepidaja Liisa Ojangu viieaastane rendileping lõppes, omanik pani hoone müüki ja poolsaar oleks võinud jääda kaupluseta.
Tänavu märtsis alustati saja-aastase kauplusemaja renoveerimistöödega. Töötatud on vabatahtlikult, tehtud sadu ja sadu tasuta töötunde. Ühistu ligi 70 liikme 1000eurosest sissemaksest on 41 000 eurot kulunud poekinnistu ostuks ja ülejäänu läheb ehitusmaterjalile.
Maikuus algas arutelu, kuidas kauplust pidada – kas rentida ruumid professionaalsele operaatorile ehk kaubandusega tegelevale ettevõttele või asuda tegutsema kogukonnapoena. Mai lõpus peetud üldkoosolekul otsustati kogukonnapoe kasuks.
MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus juhatuse liige Artur Talvik Tapurlast kommenteeris, et tavaline külapood kuulub enamasti eraomanikule, kogukonnal pole seal kaasarääkimisõigust, aga kogukonnapoodi panustatakse ja peetakse ühiselt: „Ajalooline Leesi pood oli klassikaline kogukonnapood, liikmed ehitasid eelmise sajandi alguses selle maja, valisid poepidaja ja otsustasid arengute üle. Me jätkame traditsiooni.“
MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus asutas Leesi Tarwitajate OÜ, kõik liikmed on võrdselt osaühingu omanikud. Et saada poepidamiseks vajalik sisustus ja osta kaubad, andsid osad ühistuliikmed osaühingule kokku 10 000 eurot intressita laenu.
Margus Laar: „Toome kaupa juurde vastavalt ostjate soovidele. Ka pakume turustamise võimalust kohalikele tootjatele või siinsete inimestega seotud ettevõtetele, sest pigem saada raha poolsaarele juurde, kui et viia välja. Plaanis on teha koostööd kodurestoraniga MerMer ja tuua müügile Leesi poe jaoks valmistatud eritooted. Poes on kohalike inimeste aiast tilli ja sibulat. Lihakauba osas eelistame Alavere Lihameistri tooteid, sest selle juht Mart Eluri on Tapurlast. Oleme toidu- ja veterinaariaametilt uurinud, mida ja kuidas teha, et kohapeal saaksid inimesed tootmist alustada ning poes müüa. Kel huvi, saame anda nõu ja teha koostööd.“
Tulevikuideed – e-pood ja pakiautomaat
Kaupluse osa poemajast on talgutega renoveeritud – üle saja kohaliku inimese on vabatahtlikult töötanud hoone kordategemise nimel. Margus Laar märkis, et kohe minnakse töödega edasi, müügisaali kõrval asuvast ruumist tahetakse lähiajal teha kohvik.
Ka on plaanis jätkata endise postkontori osa korrastamist, et sinna seada üles pakiautomaadid.
Ta lisas, et üks suurem plaan on teha oma e-pood: „Miks ei võiks me kohalikke tooteid, ka kohalike inimeste käsitööd hakata tulevikus müüma kas või üle maailma.“
Veel on jutuks olnud OTT ehk Otse Tootjalt Tarbijale taluturu tegemine Leesi poe kõrvale, et reedel-laupäeval saaksid seal kalurid kala müüa, ka põllupidajad ja teisedki tootjad kaubelda.
Kavas on ka hakata võimaluste piires kaupa ostjatele koju viima. Sellegi teemaga tegeletakse, teenus loodetakse peagi käivitada.
VÄINO ESKEN: „See on poolsaarel sajandi tegu!“
Leesi Poe avas ja ukse ette seatud kassalindi lõikas läbi ühisuse liige Väino Esken. Kauplus asub tema vanavanaisa Jürg Eskeni Suigu-Jüri talu maal.
Kui 1908. aastal moodustati Kolga-Leesi Kalameeste Tarwitajate Ühisus, tehti pood esmalt Suigu-Jüri tallu. Aastatel 1913-1914 ehitati sama talu maale uus pood, millele 1928. aastal tehti juurdeehitusena külge postkontor ja telefonikeskjaam – seda maja praegu renoveeritakse.
Sada aastat tagasi, 1919. aastal oli tookordsel ühisusel õle 300 liikme, abikauplusi peeti Tapurlas ja Haras. Samal ajal tegutsesid Leesil ka kolm erapoodi.
Taastatud Leesi Poes tegi esimese sümboolse ostu Väino Eskeni lapselaps Linda Helin Esken.
Väino Esken rääkis avamisel kaupluse ajaloost ja meenutas, kuidas ta vastas asuva talu lapsena poes käis. Mõne aasta vanemad poisid saatsid tema kuueaastasena suitsu ostma, pidi ütlema, et viib naabrile Ärnile. Nii ta poemüüjale teataski, kuid Ärni ehk Arnold Kröönström oli ise ka poes. Pahandus oli suur ja kuueaastane suitsuostja sai karistada.
„Mul on hea meel, et lett on nüüd samas kohas, nagu oli varem, uksest vasakul. Olen ühistu liikmetest vist ainus põliselanik, aidanud talgukorras ja natuke ka nõustanud. Pean sellist ettevõtmist Leesi külas ja kogu Juminda poolsaarel sajandi teoks. Küla on saanud uue hingamise, on uusi eestvedajaid ja teiste innustajaid. Siia kodud või suvekodud rajanud inimesed on võtnud küla omaks ja südameasjaks kogukonna elu edendamise. See on suur asi,“ kiitis Väino Esken.






