PRIIT TAMMERAID: „Raasiku vallas võiks olla rohkem puhkevõimalusi.“

4280

Raasiku vallavolikogu liige PRIIT TAMMERAID plaanib hakata oma paadiga suvel Tallinna lahel turiste sõidutama.

Aruküla elanik, ettevõtte ABB elektroonikainsener Priit Tammeraid on Raasiku vallavolikogus esimest koosseisu. Kui sõbrad-tuttavad uurivad, miks ta kandideeris, võrdleb ta Raasiku valda Tallinna kortermajaga: „Kortermaja juhatusse tahetakse kuuluda, sest saab otsustada, millal maja soojustatakse või vahetatakse torusid. Vallavolikogus olemine on samamoodi oma kodu üle otsustamine.“

Ta kandideeris valimisliidu Kodukoha Eest nimekirjas, kogus 40 häält ega pääsenud esialgu volikogusse. Sinna sai ta teistest paar kuud hiljem, kui Olavi Liivandi liitus vallavalitsusega ning volikogu liikmeks kinnitati asendusliige. Seega nimetab Priit Tammeraid end pigem volikoguliikme kohusetäitjaks.

Kolm korda valimiskarussellil

2009. aastal kandideeris ta esimest korda Raasiku volikogusse valimisliidu Raasiku Vald nimekirjas, mida juhtis Andre Sepp. 23 häält talle toona volikoguliikme kohta ei taganud. Vallaelus rääkis ta siis kaasa keskkonna- ning majandus- ja eelarvekomisjoni liikmena.

Kuna viimastel valimistel liitu Raasiku Vald enam polnud, otsustas ta vastu võtta teise seltskonna kutse: „Kaalusin, kas minna valimistele oma nimekirjaga, kuid läksin lihtsama vastupanu teed ning liitusin Ants Kivimäe juhitava valimisliiduga. Teadsin juba enne volikogusse tulekut, mis mind ees ootab, sest valimisliidu tegevuse ja otsustega hoitakse kursis kõiki liikmeid, ka neid, kes volikogusse ei pääsenud.“

Ta ütleb, et ei soovi end siduda erakondliku poliitikaga: „Enamik neist, kellega kandideerisime 2009. aastal valimisliidus Raasiku Vald, olid viimastel valimistel Reformierakonna nimekirjas. Nende nime ja programmi all poleks ma kindlasti soovinud kandideerida, sest olin nende kui riigi valitsuserakonna tegevuses pettunud. Ka ei käinud mu põhimõtetega kokku, et Andre Sepale maksti vallavanema kohalt lahkumiseks ja riigikoguga liitumiseks nii suur lahkumishüvitis, mis jättis valla reservfondi üsna suure augu.“

2011. aastal pürgis ta üksikkandidaadina ka riigikogusse, sai 163 häält, kuid ka Toompea lossi uksed jäid suletuks. Ta ütleb, et need olid esimesed valimised, kus ei leidnud sobivat kandidaati: „Olin truu kodanikuna alati valimas käinud, kuid avastasin, et nimekirjades pole kedagi sobivat. Ühelt poolt oli mu kandideerimine sõnum, et mul pole kedagi valida, teisalt lõin enda kui kandidaadi, kelle poolt ma kindlasti valiks. Ei mõelnud kordagi, et teeksin võimatut ning riigikogusse pääseksin.“

Ehitab alajaamasid

Priit Tammeraid elab Aruküla alevikus, 80 meetri kaugusel raudteest. 1927. aastal ehitas ta vanaisa sinna maja, mis on kogu aeg olnud Tammeraidide oma. Esimesel korrusel elavad praegu Priit Tammeraidi vanemad, teisel korrusel ta ise oma perega – naise ja kolme lapsega.

Ta ütleb, et hindab järjepidevust: „Mu poeg lubas mul tulevikus meie sauna kolida, sest ta ei taha Aruküla kodust lahkuda.“

Koolis käis ta Tallinnas, õppis TTÜs energeetika inseneriks, elas 20 aastat Õismäe kortermajas ning oli suviti vanaema juures Arukülas.

Kodu lähedalt mööduv rongiliiklus teda ei häiri: „Toas olles pole ronge kuulda, kuid õues on rongide sõidugraafik selgeks saanud. Eristan ka seda, kas naftavagunid sõidavad tühjalt või koormaga. Varem tegid rongid suuremat müra, uued reisirongid sõidavad elektroonilise müraga.“

Alajaamade tehnilised lahendused

11 aastat on ta töötanud ASis ABB, kus ehitab kesk- ja kõrgepinge alajaamasid. Priit Tammeraidi juhtimisel on ehitatud näiteks Aruküla alajaama Elektrilevi osa ja seotud keskpingevõrguga.
Ta rääkis, et on õnnelik, sest peamine huviala ning amet on kokku langenud: „Juba enne kõrgkooli astumist käisin elektroonikaringis.“

Tema töö hõlmab projekti alates pakkumisest kuni üleandmiseni: „Suur osa sellest on tehnilise lahenduse väljamõtlemine. Kui malemängus saad teha käigu pärast oma vastast, siis elektrisüsteemi ehitades tuleb teha kõik käigud enne ära. Kui see on tellijale üle antud, selgub, kui läbimõeldud ja kvaliteetne on tehniline lahendus ja süsteem.“

Kui elektriturg avanes, küsiti temalt sageli, millist paketti valida: „Minul on 220 Energia ettemaksuga börsipakett. Arvutasin, et elektriseadmed kulutavad talvel ligi 2 korda rohkem elektrit kui suvel. Erinevus peaks olema selle jaoks aga palju suurem, et tasuks osta elektrit talvel veidi odavamalt ja suvel kallimalt.“

Huvi elektri vastu algas tal lapsena: „Tahtsin teha emale kööki hõõglampi. Võtsin pastapliiatsi vedru ja õe kaks juuksenõela. Kinnitasin need omavahel ja ühendasin seina. See lõppes sulanud juhtmete ja tahmaste näppudega.“

Kirg sõidukite vastu

Priit Tammeraid armastab kõiki mootorsõidukeid peale õhusõidukite: „Meeldivad nii ratastega, ujuvad, raadio teel juhitavad, rooliga kui ka lenkstangiga sõidukid. Meeldib, et sõitmine on teelolek. Kui inimene jõuab kohale, otsib alati uut võimalust, et jälle teel olla.“

Lisaks autole on tal ATV, mootorratas ning paat: „ATV on ennekõike tööriist, mis teeb koduaias elu lihtsamaks. Vahel käin metsas sõitmas, kuid oma sõprade maal, kes on mind sinna lubanud. Mootorrattaga sõidan näiteks Pirital, hiljuti käisin Pärnus motohooaja avamisel. Kuna mootorrattaga sõitmine eeldab kaitsevarustuse kandmist, oleks tööl sellega ebamugav käia. “

Eriline plaan on tal aga oma mootorpaadiga: „Tahan alustada sel suvel Tallinna lahel välisturistide huvisõidutamist. Sellega saaks kokku mu armastus veesõidukite ja mere vastu ning äritegevus. Arvestades Tallinna linna ja seda ümbritsevate väikesaarte ajalugu, jutustaks Tallinna laht ja väikesaartel asuvate merekindluse varemed meid külastavatele turistidele paeluva loo.“

See oleks panus, et muuta Eesti mereäärsest riigist mereriigiks, leiab ta: „Armastus mere vastu on mul geenides, sest ema elas lapsena Aegna saarel.“

Rohkem vabaajavõimalusi

Kuna Raasiku vallas merd pole, tuleks tema arvates arendada muid võimalusi vaba aja veetmiseks: „Tallinn on kindlasti meie tõmbekeskus. Sinna käiakse tööle ja kooli. Kui aga oleks võimalus siin ka midagi muud teha, avastaks nii mõnigi Raasiku valla kui võimaliku elukoha. Kui rajame siia mitu tehast, mille töötajad käivad väljapoolt valda, ei saa me midagi peale võimaliku reostuse.“

Ta lausus, et huvitav idee oli Ants Kivimäel, kes pakkus, et vallas võiks olla võimalus tegeleda hobilennundusega.

Ta kiidab Aruküla kultuuriseltsi: „Nad korraldavad häid kontserte ja etendusi, mida tullakse vaatama ka mujalt, sest siin on hea ja rahulik. Meil on matkarajad ning Alleksi peomaja. See näitab, et liigume õiges suunas.“
Oma koduvalla suureks probleemiks peab ta aga väikest investeerimissuutlikkust: „Kui teha ühisveevärk korralikult ära, on muud investeeringud pikaks ajaks välistatud. See maht, milles praegu torustike rajamist planeeritakse, on tegeliku vajadusega võrreldes väga väike.“

Ta rääkis, et ebaõiglaselt on jäänud tagaplaanile teede korrashoid: „On mitmeid vallateid, mis peaks saama mustkatte ning pole veel ühtegi kergliiklusteed. Ka praegu rajatav Aruküla kergliiklustee on murdosa sellest, mida meil vaja oleks.“

Ta lausus, et ideaal oleks ühendada kergliiklusteega valla suuremas keskused, näiteks Aruküla, Raasiku ja Peningi, ning viia need kokku Rae valla kergliiklusteega.

Riik nõuab rohkem, kui annab

Priit Tammeraid tõdeb, et riik on pannud vallale hulga kohustusi, kuid andnud vähe raha: „Valla tulud saadakse kohalike elanike tulumaksust, mis ei arvesta, kui palju kasutavad meie infrastruktuuri teiste valdade inimesed ning kui paljud on valda sisse kirjutatud.“

Ta tõi näite, et kui ettevõte asub ühes omavalitsuses, töötajad aga elavad teises, peab ettevõttega omavalitsus tagama infrastruktuuri, tulu läheb aga sinna, kus töötajad elavad: „Kui nad pole Raasiku valla elanikud, suurendab ettevõtlus pigem valla kulusid.“

Raasiku valla liitmine teiste omavalitsustega tema arvates haldussuutlikkust ei parandaks: „See muudaks ääremaaks. Mul on hea meel, et haldusreformi teema on vaikinud, kuid ilmselt kerkib see uuesti üles pärast järgmisi riigikogu valimisi.“

Ta usub, et Raasiku vald on elamiseks hea koht, kuid vaatamata valla väiksusele ei usu, et oleks võimalik tekitada ühtset kogukonda: „Igale inimesel on kõige tähtsam tema perekond. Järgmistes ringides, kellega võiks end ühes kogukonnas tunda, on naabrid, tänav ja asula. Ei kujuta ette, et Aruküla inimene tunneks, et kuulub ühte gruppi mõne küla elanikega.“