Lauritsapäeva külastajate seas oli Kuusalu rahvariiete raamat menukas

1889

Merereisi Malusi saarele Kolga lahes võitis SILVI MÄITS.

Viiendat aastat korraldasid MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts ja EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus ühiselt lauritsapäeva tähistamise Kuusalus. Tavaks on saanud, et valla püha tähistatakse ühel päeval kirikus, teisel päeval on suurem osa tegevusi kirikuaias – nii oli ka tänavu.

Reedel, 10. augustil jutlustas kirikus ja rääkis pastoraadis preester Christoph Wrembeck Saksamaalt, õhtul oli kirikus kontsert. Laupäeva, 11. augusti hommikul jutustas dr Natalja Trofimova paastumisest, kirikus sai kuulata oreli- ja tšellomängu. Kell 13 pidasid kirikuaias avakõned Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ning Sipoo vallavanem Mikael Grannas. Päeva juhtis Lauritsa kostüümis Väino Esken.

„Laurits elas ja toimetas üle tuhande aasta tagasi. Ta on siiamaani meie meeli köitnud ja Kuusalu rahva kokku toonud. Tähistame lauritsapäeva tema tegude ja sõnumi pärast. Laurits jagas kiriku vara abivajajatele. Tema sõnum on tõene ka tänapäeval – inimesed on kõige olulisemad, nende eest peab hoolt kandma,“ lausus vallavanem kõnes.

Ta lisas: „Sellisel kujul lauritsapäeva tähistamine eristab meid teistest valdadest Eestis. See on traditsioon, mida tasub hoida.“

Tung raamatut ostma
Pärast tervitussõnu esitles Tormise selts raamatut „Kuusalu kihelkonna rahvariiete valmistamine“, kus on joonised, õpetused ja lõiked, mida vaja kohalike rahvariiete tegemiseks. Raamatu väljaandmist toetas Kuusalu vallavalitsus 500 euroga, Eesti Kultuurkapital 920 euroga, Leader-meetmest saadi 6876 eurot. Projektijuht oli Veljo Tormise kultuuriseltsi juhatuse liige Märten Kraav, raamatu koostasid Aita Karjatse ja Laine Kadajas, kujundas Anu Karjatse.

Raamat „Kuusalu kihelkonna rah­variiete valmistamine“.
Raamat „Kuusalu kihelkonna rah­variiete valmistamine“.

„100 aastat tagasi käis Kuusalu noormees Gustav Vilbaste Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonnas külast külla ja talust tallu ning korjas Eesti Rahva Muuseumile vanavara, nende hulgas ka käisekirju. Nüüd, 100 aastat hiljem oleme need Kuusalu naistele raamatusse pannud. See on meie kingitus Kuusalu rahvale,“ lausus esitlusel Laine Kadajas.

Kui naised olid tänanud kõiki, kes aitasid raamatut koostada, suundusid nad telki. Nende järel läks sinna ka rahvas ning raamatu müügikohta tekkis järjekord.

„Huvi oli uskumatu, kõik tulid ruttu ostma. Paljud lappasid raamatut ja hakkasid meilt valmistamise kohta kohe juurde uurima,“ lausus Anu Karjatse pärast enam kui tunni pikkust autogrammide jagamist. Selle ajaga müüdi ligi 100 raamatut.

Raamatute ümber on lõngast paelad, mille naised ise punusid. Suur osa raamatuid on veel trükikojas, nendele on paelad tegemata.

„Terve eilse päeva punusime paelu ja läheme siit koju jälle lõnga keerutama,“ sõnas Anu Karjatse.

Kui Kuusalu rahvamajas remont lõppeb, saab raamatut osta sealt. Raamat kingiti kõigile, kes aitasid seda valmistada, samuti antakse raamatud üheksasse ümbruskonna muuseumisse, kõikidesse valla seltsimajadesse, raamatukogudesse, koolidesse ja lasteaedadesse.

Noored müüsid pannkooke
Samal ajal kui lava ees esinesid taidlejad, sai külastada keskkonnatelki ja kirbuturgu, lava kõrval telgis müüdi pannkooke moosi või hakklihaga. Neid valmistasid Kuusalu kandi noored MTÜ Noorte Vägi kohvikus. Valla noorsootöötajad Marju Jaanimäe ja Monika Soosaar rääkisid, et tahavad noorsootööd esile tuua, selleks tuldi noortekohvikuga lauritsapäevale.

„Meie arust on igas noores vägi. Tahame noori utsitada, et nad tegutseks ja leiaks oma väe,“ lausus Marju Jaanimäe.

Ta ütles, et nad lõid MTÜ Noorte Vägi möödunud sügisel. Peamine eesmärk on teha Kuusalu valla noortele koolitusi ja laagreid, samuti toetada noorte enda algatusi.

„Kuusalu vallas on palju noorsootööd veel ära teha. Asutused ei jõua kõike, tulime appi. Selliseid MTÜsid võiks rohkem olla,“ ütles Monika Soosaar.

Nad lisasid, et MTÜ on alles noor ja selle käimasaamine võtab aega. Erinevaid ettevõtmisi plaanitakse ja noortega suheldakse peamiselt internetis suhtlusportaalide kaudu. MTÜ kaasab oma tegevusse noori vanuses 7-26, rohkem löövad kaasa Kuusalu, Kiiu ja Kolga noored.

„Teisele poole valda info eriti ei jõua, sest puuduvad kontaktid läbi kelle noortega suhelda,“ lausus Monika Soosaar.

Ta rõhutas, et nad ei loonud MTÜd projektide koostamiseks ja raha taotlemiseks: „Pigem tahame ühel hetkel end ise rahastada. Võiks müüa koolitusi ja teenida raha erinevate laagrite korraldamiseks.“

MTÜ moto on: „Nagu igas seemnes on peidus vägev puu, on igas noores peidus vägev inimene.“

Sugupuu koostamine internetis
Pärast taidlejate kontserti kogunes paarkümmend inimest pastoraati mõttekoda kuulama. Ajaloolane ja Laurentsiuse seltsi liige Ants Rebane tutvustas sugupuu uurimise võimalusi internetis.

„Olen ikka öelnud: kui midagi teha pole, mis sa ikka mölutad, uuri parem sugupuud. See on ajaveetmiseks hea, nagu ristsõna või lego, ja sellest jääb märk maha,“ lausus Ants Rebane.

Ta tutvustas netilehekülge Geni. Kuni 100 inimesega sugupuud saab seal teha tasuta, suurema sugupuu koostamiseks peab maksma kuutasu. Tema sõnul on Geni hea, sest sugupuud pannakse seal kokku – kui sugupuu langeb kokku mõne teise uurija sugupuuga, on see näha ja pool tööd on sinu eest tehtud.

Ta ütles, et netileht MyHeritage miinus on, et see pole eestikeelne. Populaarne on ka arvutiprogramm GRAMPS, kuhu saab tekitada andmebaasi, lisada fotosid ja dokumente.

Ants Rebane soovitas huvilistel külastada perekonnaajaloo foorumit, kus suhtlevad ja vastavad üksteise küsimustele sugupuude koostamise programmide kasutajad.

Õhtul oli kirikuaias Nukuteatri lavastus „Naksitrallid“, pastoraadis vaadati filme „Kodasoost läbi Leesi ja Viinistult Kuusallu“ ning „Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule“. Pärast seda kolis pidu Rihumäele, spordikeskuse ette, kus simmanil esines ansambel PS Troika. Terve päeva sai osta õnneloosi, simmanil kuulutati välja võitja. Merereisi kahele Malusi saarele Kolga lahes võitis Silvi Mäits. Talle anti vautšer, sobiva aja reisiks saab võitja laevajuhiga ise kokku leppida.

Mitmed tegevused lauritsapäeval olid seotud Kuusalu ja Sipoo valla sõpruse 20. aasta päevaga.