Raasikul oli Haljava kooli kokkutulek

1225

Kooli sulgemisest möödus 50 aastat, kokkutulekul käis 73 inimest.

Laupäeval, 4. augustil oli Raasiku rahvamajas seitsmeklassilise Haljava kooli kokkutulek. Viimane lend lõpetas Haljava mõisas asunud kooli 1962. aastal, samal aastal alustas tegevust Raasiku põhikool. Vanim kokkutulekul osaleja oli kooliteed alustanud 1930. aastal, kohal oli kaks õpetajat.

Kokkutuleku üks korraldajatest, Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga lõpetas Haljava kooli 1962. aastal. Ta ütles, et tore oli näha nii palju inimesi: „50 aastat on möödas. Kõige nooremad inimesed, kes on Haljava kooli lõpetanud, on praegu 60aastased. Uskumatu, et nii palju inimesi kohale tuli.“

Kõik kohaolijad said rinda nimesildid ja oma lennu aasta. Oli vaba mikrofon, iga soovija võis oma mälestusi jagada.

Saale Parts, kes töötas koolis õpetajana 1960-1962. aastal, meenutas, kuidas ta kandideeris õppealajuhatajaks.

„Tollal eeldati, et õppealajuhataja on parteilane. Mina ei olnud, aga esitasin siiski direktorile avalduse,“ jutustas õpetaja.

Ta rääkis, et kui mõne aja pärast koolile parteisekretäri otsiti, mõeldi temale: „Pioneerijuhile soovitati kõrgemalt poolt, et eks te pange siis see Parts parteisekretäriks. Siis tuli välja, et ma polegi parteis. Esimest korda oleks saanud parteisekretäriks inimene, kes ei olnudki parteis.“

Saale Parts meenutas, et Haljava oli väike ja hubane kool, mis meeldis talle väga. Hiljem õpetas koolis, kus oli klassis 35 õpilast, ta ei jõudnud neile kõikidele otsagi vaadata.

Raasiku apteegi proviisor Ilse Tudre lõpetas Haljava kooli 1958. aastal. „Koolis õppis korraga 70-100 õpilast. Kõik teadsid üksteist nime- ja nägupidi. Kool suleti, sest lapsi jäi külades vähemaks. Raasiku ning Haljava lapsed hakkasid käima Raasiku põhikoolis,“ jutustas ta.

Ta rääkis ka, et ajad olid poliitiliselt keerulised ning õpetajate kaader vahetus pidevalt: „Õpetajad töötasid sageli vaid mõne aasta ja pidid seejärel mujale suunduma. Kui keegi käis näiteks leeripeol, oli tal kohe poliitiliselt must plekk küljes.“

Ilse Tudre jutustas ka loo Erich Veetõusmest, kunagisest mitmekordsest Nõukogude Liidu meistrist 1500 meetri jooksus. Erich Veetõusme on tuntud kui Pikavere kooli vilistlane, kuid koolipinki on ta nühkinud ka Haljavas. Kord olevat Haljava kooli õpetaja käskinud tal klassist välja minna, kuid poiss keeldus. Õpetaja püüdis teda kättpidi välja tirida, poiss hoidis aga pingist kinni ja tõmbas selle ukseni, kuhu pink kinni kiilus. Selle peale visati Erich Veetõusme koolist välja ning ta läks Pikavere kooli. Ta olevat öelnud, et tänu igapäevasele teekonnale Raasikult Pikaverre ja tagasi saigi temast jooksja.