Lapsed õppisid Juminda laagris merepäästet

3164
Juminda merepäästelaagri teine vahetus ja kasvatajad kordonimaja ees.

Tänu politsei- ja piirivalveametile elasid laagrilised Juminda endises piirivalvekordonis ja vihmailmad segasid vähe, mullu ööbiti telkides.

Tänavu otsustasid Juminda Poolsaare Seltsi eestvedajad, et laager tuleb kolme vahetusega ja kokku 90 lapsele. Aasta tagasi esmakordselt korraldatud merepäästelaagris oli Tapurlas kaks vahetust, osalesid 40 last, tahtjaid oli rohkem.
Kui kevadel registreerimine välja kuulutati, said kohad kiiresti täis, osadele tuli ära öelda. Üksikute loobujate asemel õnnestus mõnel laagrisse pääseda ootenimekirjast.
Ettevalmistused algasid mitu kuud varem. Kõigepealt saadi kokkulepe politsei- ja piirivalve­ametiga – kümmekond aastat tühjalt seisnud kordonihoone anti Juminda Poolsaare Seltsi kasutada. Juminda merepäästeühingu liikmed tegid talgutel sadu tunde vabatahtlikku tööd ja kordonist sai laagripaik. Et laagrilised saaksid magada voodites, kohendati majja jäänud narisid ning koguti voodeid mitmelt poolt, ka kohalikelt elanikelt ja Kaitseliidult. Kokku loodi 32 magamiskohta, kordonit saab laagriteks kasutada ka tulevikus.
Iga vahetus kestis esmaspäevast neljapäevani, põhitegevus käis Juminda kordoni majas ja selle ümbruses. Esimeses vahetuses 1.-4. augustini  olid laagris 4-8aastased, 8.-11. augustini 9-13aastased ning 15.-18. augustini 14-18aastased. Vahetusse mahtus 30 noort, poisse-tüdrukuid oli enamvähem võrdselt, valdavalt poolsaare küladest, aga ka Loksalt, Pärispealt ja Tallinnast.
Laagri peakorraldaja ja vastutaja, Tallinna Tehnikaülikooli tudeng  Sandra Liis Hääl läbis juulis vabatahtlike merepäästjate koolituse ning on Juminda merepäästerühmas Aive Mõttuse kõrval teine naispäästja.
Peakorraldaja tõdes, et kehvade ilmade tõttu tuli laagripäevadel tegevusi varieerida, kuid kõik kavandatu sai tehtud: merepääste teooria ja praktika, esmaabi, tulekustutamine erinevate vahenditega, sõidud paatide ja purjekatega, rannakeele koolitus, spordivõistlused. Juhendasid vabatahtlikud merepäästjad: Aive Mõttus, Ago Katvel, Tarvi Velström, Silver Loderaud, Artur Talvik, Mait Kröönström, Taavi Ustav, Olavi Sööt ja Marti Hääl. Esmaabikursused viis läbi Medical Service Estonia kiirabi Martin Mandi juhtimisel.
Kasvatajatena aitasid Sirje ja Signe Pajula, Kadri Ustav, Theo Kehlmann, abilisena lõi kaasa Mihkel Ustav. Toitlustas Kolga restoran Kolck eesotsas Liisa Ojanguga.
Sandra Liis Hääl: „Eesmärk oli teha laagritasu kõigile Juminda poolsaare lastele jõukohaseks ja võrreldes samasuguste laagritega meil see ka õnnestus. Täishinnaga tuusik maksis 99 eurot, kui ühest perest oli kaks või enam last, siis 89 eurot ja merepäästjate lastele 85 eurot. Suur abi oli toetustest.“
Kuusalu vald toetas merepäästelaagrit 520,50 euroga, pääste­ameti projektikonkursil „Õnnetuste ennetamine 2016”  saadud teise kohaga kaasnes toetus 1560 eurot.
„Lõpuks olin täiesti väsinud neist kolmest laagrinädalast, aga emotsioon on suurepärane. Paljud küsisid, kas järgmisel aastal teeme uuesti, ja usun, et jätkame,“ lubas Sandra Liis Hääl.
Nooremate laste vahetustes abis olnud ja viimases vahetuses laagrilisena osalenud Mihkel Ustav lõpetas kevadel Kolga kooli: „Laagrist on kasu, olen õppinud elustamist ja päästevahendeid, sai harjutada viskeliine kasutama – viskad paadist hädalisele, tõmbad ta paadi juurde, ei pea ise kohe vette viskuma. Proovisime päästepaadiga tormisel merel olemist, see ei olnud meeldiv. Huvitav oli käia merel, seljas kuivülikond.“
Ta kiitis, et laager oli hea vaheldus, muidu istud toas, tegeled telefoniga: „Leidsin ka paar uut sõpra. Olen osalenud noorliikmena merepäästerühmas algusest peale. Kui paat Varvara toodi, siis aitasin remontida. Kindlasti tahan läbida väikelaevajuhi koolituse ning soov on õppida laevaehitust.“

Eelmine artikkelLäbi Pikavere mõisahoone katuse enam päikest ja tähti ei näe
Järgmine artikkelAnija pärtlipäeva laat oli rahvarohke