Läbi Pikavere mõisahoone katuse enam päikest ja tähti ei näe

1360
Vastvalminud katusest sõidutas juunis drooni üle Sten Erik Kaalma.

Raasiku vallas Pikaveres oli tänupidu neile, kes aitasid kaasa uue katuse valmimisele.

Alates juuni lõpust on Raasiku valla Pikavere mõisa peahoonel uus katus – esmapilgul vanaga sarnane, mõlemad punased ja plekist. Vana katus lasi aga aastaid läbi vihma- ja lumesulamisvett.
Viimane suurem uputus oli käesoleva aasta veebruari lõpus, kui ämbreid tuli käia tühjendamas ka öösel. Katuses olid nii suured praod, et öösel paistsid pööningul tähed ning päeval polnud vaja tuld põlema panna, kuna valgust tuli õuest piisavalt.
Kuigi uus katus sai hoonele peale juuni lõpus, ei tahtnud mõisas tegutseva lasteaia-algkooli direktor varem avamispidu korraldada – puudu oli veel piksekaitse. Kui augustis kõik viimistlustööd valmis, saadeti kutsed abistajatele neljapäevaks, 17. augustiks.
Tänupidu algas Pikavere koolilaste 15minutilise etendusega, mille lavastas direktor Helju Kadakas. Näidend rääkis koolipere elust läbitilkuva katuse all ning uue saamisloost.
Helju Kadakas lausus, et näidendis kujutatu oli nende tegelikkus: „Akende all olid meil suured vannid, kuhu voolas vesi mööda kilesid. Lapsed veeämbreid tühjendama ei pidanud, küll aga majatöötajad. Lumesulamise ajal kestis tühjendamine poole ööni, kuni lootsime, et peab ehk hommikuni vastu.”
Lumesulamise perioodil elasid mitmed inimesed koolimajas ja korjasid vett, et vähendada kahjustusi.

Kaos lumesulamise ajal
Hoolekogu esimees Alice Suurkuusk meenutas kõige hullemat aega käesoleva aasta kevadel: „See oli lume sulamise aeg, kui väljas olid veel miinuskraadid. Ämbrid said tühjendatud, kuid vesi tilkus läbi isegi esimesele korrusele ning klassiruumid vajavad aastatepikkuse veekahjustuse tõttu sanitaarremonti. Oleme juba ühe klassiruumi remonti alustanud, põrand on lihvitud.”
Ta rääkis, et katuse saaga on kestnud aastaid: „Mäletan, kui Raivo Uukkivi sai vallavanemaks ning direktor palus mul uuele vallavanemale tutvustada Pikavere mõisa. Rääkisin juba siis, et katus vajaks vahetamist ning lisasin, et oleme ka ise sellele kaasa aidanud ja Kaltsumaaniatega raha kogunud. Meid aitas kogukond, sest mure läks korda kõigile.”
Vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et katuse vahetamise soovist rääkis juba üle-eelmine direktor: „Mul võeti kohe hõlmast kinni ja näidati, kust katus läbi jookseb. Esialgu oli plaanis vahetada katus osaliselt, kuna raha napib. Kui selgus tegelik vajadus, sai vahetatud kõik ning tehtud nii, nagu vaja. Olukord oli nii hull, et vesi voolas mööda seinu alla ning oli isegi lampide sees ning neid ei julgetud sisse lülitada. Oli viimane aeg katus ära vahetada.”
Vallavanem tõdes – lekkimisele andis hoogu paar aastat tagasi valminud maaküttesüsteem ja vilets soojustus, mis sulatasid katusele kogunenud lund altpoolt: „Lumesulaveest tekkis katuse servadele jääst takistus ning vesi niiöelda ronis pleki vahelt sisse ning aluskile puudumisel otse nii kooli kui lasteaia ruumidesse. Polnud konkreetset lekkekohta ning raske lekkivat vett kinni püüda.”
Ta sõnas, et probleem sai leevendust pärast jää eemaldamist: „Töö käigus eemaldati vana plekk, vahetati veekahjustusest pehkinud katuseosad, muudeti osaliselt katusekallet, paigaldati aluskile ja sellele uus plekk. Töö käigus selgus, et on vajalik remontida ka korstnaotsad. Mõistlik oli ka need tööd enne pleki panekut teha, et ei peaks kohe minema uut plekki tallama. Pööning soojustati ja sellega peaks olema välditud soojaleke majast. Lõpuks paigaldati nõuetele vastav piksekaitsesüsteem.”
Katuse remont läks maksma ligi 52 000 eurot. Vallavalitsus küsis abi ka EASist, kuid sealt toetust ei saadud. Tööde põhiosa tasuti Raasiku valla eelarvest, 9000 euro saadi  riigieelarvest  niiöelda  poliitilise  katuserahana.  Alice  Suurkuusk ja Elen Sõnajalg kogusid raha heategevusliku Kaltsumaaniaga 700 eurot ning Toomas Asku tegi eraannetuse.
Katuse remontis riigihanke korras leitud töövõtja Katusemeistrid OÜ, piksekaitse paigaldas OÜ Ampriekspert.