Viinistul toimunud mõttekojas sõnastasid 24 rannakalurit teesid ettepanekutega seadusemuudatusteks.
Kahel nädalavahetusel on Lahemaa rannakalurid pajatanud kalamehejutte ning arutanud, kuidas saaks rahvuspargi rannakülades kaitsta ja toetada traditsioonilist kalapüüki.
Laupäeval, 16. juulil kohtusid Juminda poolsaare kümmekond rannakalurit ning nädal hiljem, 23. juulil said Viinistul mõttekojas kokku 24 rannakalurit – Pärispea poolsaare kalurid, kohal oli ka Käsmu-Võsu piirkonna ja Juminda poolsaare kalamehi.
Kalurite jututubade peakorraldaja, keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus ütles, et kutsus teiseks moderaatoriks Virve küla rannakaluri Tarvi Velströmi, kes on varasematel aastatel esitanud Lahemaa kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskavasse ettepanekud, kuidas kaitsta ja toetada Lahemaa kalastustraditsioone.
Ave Paulus: „Need ettepanekud puudutasid kalapüügiseaduse muutmist. Kaitse-eeskirjas on kaitse-eesmärgina kirjas traditsioonilise rannakalanduse säilitamine. See annab võimaluse taotleda kalapüügiseaduse muudatusi. Kohalike kalurite põhisoov on, et Lahemaa rannakülade kaluritele antaks samasugused eriõigused kalapüügiks, nagu on antud väikesaarte kalameestele.“
Kalurid arutasid, kuidas võiks seadusemuudatuse jaoks määratleda rahvuspargi rannakalurit ja leidsid, et eriõiguse võiksid saada rannakülade püsielanikud, kes on registreeritud rahvastikuregistris Lahemaa rannaküla elanikuna ning tegu on tema peamise elukohaga. Pere kohta võiks anda kuni viis võrguluba. Kala tuleks püüda traditsiooniliste kalapüügivahendite ja meetoditega. Kontrolliroll võiks olla kohalikel kogukondadel – külarahvas teab ja näeb, kuidas keegi kala püüab ja reegleid järgib.
Viinistu mõttekojas lepiti kokku, et Lahemaa koostöökogu juurde tuleks moodustada rannakalanduse sektsioon, kes jätkab rannakalanduse temaatikaga seonduvat arutelu ja esitab ettepanekud kalapüügiseaduse muutmiseks.
Mõttekoja teesid avaldatakse sel nädalal Lahemaa rahvuspargi kodulehel. Facebookis ja kodulehel saab näha jututubades tehtud fotosid.
Mõlemal kokkusaamisel käidi ka merel. Koos Juminda poolsaare kaluritega sõideti Hara ja Malusi saarele, Pärispea poolsaare kalameestega mindi Mohnile. Filmiti kalurijutte ja kalapüüki. Nii Juminda poolsaare kalurid Karli Lambot, Ago Katvel ja Tarvi Velströmi kui ka Pärispea kalurid Aivo Janter, Hartvig Niiholm ja Indrek Adler panid võrgud merre, tutvustasid püügivõtteid, järgmisel päeval käisid võrke välja võtmas. Salvestused jäävad Lahemaa rahvuspargi arhiivi ning avaldatakse monteeritult Lahemaa kodulehel. Jututubasid ja filmimist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kevadel filmiti kalurite kokkusaamist Käsmus.
Ave Paulus: „Kui palju praegu on Lahemaal kokku kutselisi ja harrastuskalureid, sellest täpne ülevaade puudub. Andmete kogumine jääb rannakalanduse sektsiooni üheks ülesandeks. Väga palju meil rannakalureid ei ole, sest see pole lihtne tegevus. Kui käid pidevalt merel ja sageli näed võrgus vaid mõnda lesta, siis peab seda tegevust armastama.“
Tapurla jututoas sõnas Kolga-Aabla kalur Enno Marulaine: „Mu naabrimees palus öelda Juminda Poolsaare Seltsi juhatuse liikmele, riigikogulasele Artur Talvikule, ta sai valimistel ligi 8000 hääle ja võtku parlamendis teema üles, et rannakalureid ei nöögitaks.“
Artur Talvik vastas: „Koos Tarmo Kõutsiga oleme hakanud selgitama, et kohalikele randlastele tuleks anda samasugune eristaatus, nagu on väikesaarte kaluritel. Tarmo Kõuts alustas sellega kümme aastat tagasi, siis takerdus. Eesmärk on, et seal, kus rannakalandus on pärandkultuuri osa, võiks randlase jaoks lihtsustada kalalkäimist ja võrgulubade saamist, et see ei sõltuks näpuosavusest ja internetiühenduse kiirusest. Praegu on nii, et võrguloa saavad interneti kaudu need, kes on kindlal päeval ja kellaajal kiiremad, pole vahet, kas tegu on rannaküla elaniku või Tallinna harrastuskaluriga.“
