Pühapäeva, 29. maiga algab rahvuspargi juubelinädal – pidu, seminarid, näitused.
Foto 1973. aastast Muuksi kuulsalt jaanitulelt. Esiplaanil tantsib tookordne ministrite nõukogu aseesimees EDGAR TÕNURIST abikaasa SOFIAGA. Foto Hillar Uusi.
Lahemaa rahvuspark asutati 1. juunil 1971. Rahvuspark paikneb 72 500 hektaril Harju- ja Virumaal Kuusalu, Vihula ning natuke ka Kadrina vallas, seda haldab praegu keskkonnaameti Viru regioon. Tänavune aasta on rahvuspargi juubeliaasta, selle tähistamiseks korraldatavaid ettevõtmisi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Suur sünnipäevapidu on kavandatud pühapäevale, 29. maile, siis kutsutakse kõiki Palmse mõisa sellest osa saama. Programmis on kontserdid, õpi- ja töötoad, matkad, näidatakse Lahemaad ja looduskaitset puudutavaid filme, selle aasta Looduse Aasta Foto parimaid töid, üles on seatud käsitöö- ja turismitalude letid, avatakse näitus „Väärtuslik Lahemaa“. Kohal on sepad. Telkides tutvustavad oma tegemisi Eesti vabaõhumuuseumi, loodusmuuseumi, Tallinna Botaanikaaia, ornitoloogiaühingu, Eesti Maaülikooli esindajad. Eraldi telgid on ka MTÜ-l Eru Lahe Rannarahva Selts ja MTÜ-l Ökokratt. Õhtul tuleb simman koos Lahemaa Rahwamuusikute ja Kukerpillidega.
Enamik esinejaid Kuusalu vallast
Sünnipäeval on mõisapargis kontserdid kolmel laval. Suurem osa kultuuriprogrammist on Kuusalu valla taidluskollektiivide kanda. Pidulisi tervitab Kuusalu pasunakoor. Aktus algab maestro Veljo Tormise 1978. aastal loodud regivärsilise „Lahemaa lauluga“, mille esitavad Kolga-Kuusalu kammerkoor ja Tallinna kammerkoor.
Veel laulavad Kuusalu meeskoor, naiskoor Kadri, Kolga keskkooli tütarlaste trio. Tantsivad Vihasoo tantsumemmed, Kuusalu vanaemade rühm Tiiu, Kolga rahvatantsutrupp, Kuusalu tantsurühm Kabujalake, Vihasoo lasteaia-algkooli tantsulapsed.
Vihula valla isetegevuslastest on peol Võhma näitetrupp tunniajase etendusega, esinevad ka Võsu tantsumemmed ja Tink-Tingadi regilaulukollektiiv.
Päeva juhib Rakvere Teatri näitleja Eduard Salmistu.
Rändnäitus loodusest ja Lahemaa inimestest
Juubeliaasta ürituste peakorraldaja, Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kutsub selleks päevaks kõiki loodus- ja koduloohuvilisi Palmsesse: „Uskuge, kuigi harjukatele võib tunduda, et Lääne-Virumaa ja Palmse on kusagil kaugel, siis tegelikult oleme me päris lähedal. Mõisa territoorium on suur, kõik mahuvad ära ja loodetavasti tuleb ilus päikeseline ilm. See on ka päev, kui võiks kapist välja võtta oma rahvariided.“
Ta soovitab kindlasti tutvuda Lahemaa väärtuste kohta koostatud fotonäitusega. See on paigutatud suurtele, kahe meetri kõrgustele tahvlitele, neid on kokku 20.
„See on vapustav valik fotodest, üks kaunim kui teine. Suurepärased on ka nende juurde koostatud tekstid. Tekstide autorid on Lahemaaga seotud teadlased, siin töötavad ja elavad inimesed. Nad kirjutasid näituse tarbeks sellest, mis on nende meelest Lahemaal väärtuslik. Lood räägivad rahvuspargi imekaunist loodusest, taimedest, lindudest, loomadest. Näete ka pilte küladest ja inimestest, Kuusalu vallast näiteks Kolgaküla rahvamajast, Juminda kaluritest, Leesi kirikust ja poolsaare tublidest inimestest ning paljudest-paljudest teistest vahvatest kohtadest. Lahemaad ei tutvustata mitte kuivade faktide, vaid inimeste ja nende lugude kaudu. Näitus on kindlasti huvitav ka välismaalastele, kuid eelkõige suunatud eestlastele,“ tutvustab Ave Paulus ning lisab, et näitus on Palmse ekspositsiooniruumides avatud detsembrini. Seejärel läheb rändnäitusena liikuma – on tahetud juba mitmele poole.
Filmipäev, rahvusvaheline konverents
1. ja 2. juunil on Palmses rahvusvaheline visioonikonverents „Rahvuspargid – looduskaitse teerajajad“.
Teisipäeval, 31. mail tuleb Palmse mõisas juubelile pühendatud filmipäev. Vaadatakse 50 aasta jooksul tehtud filme, mis on saadud rahvuspargi ja ERRi arhiividest ning erakogudest.
Näidatakse ka selliseid vanu kaadreid ja filmilõike, mida pole seni avalikkuse ette toodud. Näiteks Mati Talviku intervjuu EKP Rakvere rajoonikomitee esimese sekretäri Ülo Niisukesega, millest teleekraanile jõudis väike osa, või Lahemaa kauaaegse giidi Saima Gordejeva ülesvõetud lühifilm legendaarsest jaanitulest Muuksi linnamäel 1973. aastal või aastakümnete vanused kaadrid Lahemaa Rahwamuusikute esinemisest.
Kohal on asjaosalised Anne Kurepalu, Mati Talvik, Saima Kurepalu, Viivi Voorand jt.
Ave Paulus: „See pole ainult vaatamise, vaid ka meenutamise päev. Kes soovib osaleda, andke endast eelnevalt teada, et saaksime planeerida ruumikasutust.“
Infot kõigi juubeliürituste kohta saab Lahemaa rahvuspargi kodulehelt Internetist aadressil www.lahemaa.ee.
Viinistul tuleb seminaripäev Lahemaaga seotud kunstnikest ja kunstnikega ning avatakse nende tööde näitus, kuhu tuuakse maale ka Kumust.
Sügisel avatakse Palmses koostöös Kolga muuseumiga vanavara näitus. Tulekul on mitmesugused koolitused ja teemalaagrid ning palju muud.
Muuksi jaanituli 1973
Kauaaegne Kolga metsaülem Leo Laanetu parandab mitmel pool trükistes avaldatud vea – Muuksi kuulus jaanituli oli mitte 1974. aastal vaid 1973: „Mina ja Lahemaa peametsaülem Arne Kaasik olime peakorraldajad. Tahtsime teha harilikku rahvapärast jaanituld, hiljem nimetati seda jaanitulede traditsiooni taaselustamiseks. Rahvast tuli väga palju, Eestimaa eri paikadest. Linnamäel oli suur kiik, mul on pilt silme eest, kuidas kiiguti – Veljo Tormis oli eestlauljana kiigel, laulis koos rahvaga regilaulu.“
Leo Laanetu jutustab, et kohale tulid parteitegelased Johannes Käbin ja teised, ka ministrite nõukogu esimehe asetäitja Edgar Tõnurist, kelle eestvedamisel Lahemaa rahvuspark moodustati.
„Ta on teenimatult unustusse jäetud. Tema oskas piltlikult öeldes noatera peal kõndida,“ lausus teenekas metsaülem.
