Anija vallavolikogu taotleb aiamaade jaoks maad munitsipaalomandisse

1724
Vallavanem ARVI KAROTAM kinnitas, et Kehras Põhja tänava ja raudtee vaheliselt alalt aiamaad edaspidi likvideeritakse.

Kui riik annab Kehras, Lehtmetsas ja Alaveres aiamaadena kasutusel oleva maa vallale, sõlmitakse aiamaapidajatega maakasutuslepingud.

Möödunud neljapäeval, 29. oktoobril toimunud Anija vallavolikogu istungil otsustati taotleda munitsipaalomandisse Kehras kaks Jõe tänava ja üks Põhja tänava maaüksus, üks maatükk Lehtmetsa külas ja üks Alaveres – kõiki neid kasutavad kohalikud elanikud aiamaadena.
„Protsess, mis nüüd käivitub, on Anija valla elanike jaoks unikaalne – maa-ameti info põhjal on mitmed vallad taotlenud riigilt maad aiamaade jaoks, kuid nende kasutamist pole veel kusagil seadustatud. Anija vald soovib olla esimene, kes aiamaade kasutamise oma elanikele seadustab,“ ütles vallavanem Arvi Karotam.
Ta lisas, et riigi soov on müüa reformimata riigimaad maha võimalikult kasumlikult, kuid kohaliku omavalitsuse ülesanne on seista oma elanike huvide eest: „Seetõttu taotleme need maad vallale maatulundusmaana – et riigil ei tekiks enam soovi panna need oksjonile.“

Aiamaade teema tõusis aasta tagasi
Eelmise aasta suvel teatas riigi maa-amet Anija vallavalitsusele, et plaanib panna elamumaana enampakkumisele Kehras Jõe tänaval asuvad reformimata riigimaa tükid. Seetõttu andis vallavalitsus 25. juunil 2014 välja korralduse lammutada kasvuhooned ja kuurid Jõe tänava viiel maaüksusel, kokku ligi neljal hektaril, mida kasutatakse aiamaadena. Teatati, et inimesed võivad neid kasutada veel 31. oktoobrini, kui saak koristatud.
„Kindlasti kaasneb sellega palju negatiivset tagasisidet, aga riigil on õigus oma maale,“ kommenteeris toonane abivallavanem Urmo Sitsi Sõnumitoojale.
Samas kinnitas ta, et vallavalitsus ei soovi kasutada teerullipoliitikat ega jätta inimesi ilma võimalusest harida põllulappi. Kehra aiamaapidajad, peamiselt eakad inimesed, olid vallavalitsuse otsusest häiritud ning pöördusid kirjaga vallavanema poole, et neile jäetakse alles võimalus ka edaspidi endale  kartulit-kapsast kasvatada.
Arvi Karotam kohtus maa-ameti juhtkonnaga, lepiti kokku, et vallavalitsus teeb maa-ametile kirjaliku ettepaneku peatada Jõe tänava maa võõrandamine. Inimestele anti võimalus jätkata esialgu aiasaaduste kasvatamist senistes kohtades.
Vallavanem selgitas aasta eest, et riik on võtnud ülesande lõpetada maareform ehk leida reformimata riigimaatükkidele omanikud 2016. aasta lõpuks, seepärast on veel aega leida lahendus, kuidas saaksid Anija valla elanikud aiamaapidamist jätkata.

Kulud tuleb tasuda maakasutajal
Praegu kasutab aiamaid Kehras 250 leibkonda. Maatükid, mida haritakse, on erineva suurusega, mõne inimese kasutada on 50 ruutmeetrit, suurimad maalapid on 500ruutmeetrised. Osa inimesi on aastate jooksul maaharimise lõpetanud ning nende kasutuses olnud maalapid seisavad tühjana.
Anija vallavolikogu taotleb keskkonnaministrilt valla munitsipaalomandisse kokku 5 aiamaadena kasutusel olevat maatükki Kehras ning Lehtmetsa ja Alavere külas: Kehras Jõe tänav 4 ligi 3,9 hektarit, Jõe tänav 5a, mille suurus on 0,7 hektarit, üle 2,2 hektari Põhja tänaval, ligikaudu 8 hektarit Lehtmetsa külas Kose maantee 42 maaüksusel ning ligi 2,3 hektarit Alaveres Kose maantee 26 maaüksusel.
Vallavanem selgitas, et riigipoolse otsuse tegemine võib võtta aega mitu kuud:„Kes teevad veel oma aialappidel sügistöid, võivad need rahulikult lõpetada. Informeerime inimesi kohe, kui tuleb riigi otsus maade valla omandisse andmise kohta. Usun, et saame kõikide soovijatega sõlmida aiamaade kasutamise lepingud enne järgmist kevadet.“
Kui riik annab küsitud maatükid Anija valla munitsipaalomandisse, on vallavalitsusel plaan teha aiamaadealuse maa haldamiseks leping osaühinguga Velko AV. Kõigiga, kes soovivad põllulapi harimist jätkata, sõlmib Velko maakasutuslepingu. Maade hooldamisel tekkivad kulutused, näiteks prügivedu ja kastmisvesi, jaotatakse aiamaade kasutajate vahel.
„Neile maakasutamise hinna kehtestamine ja selle suuruse määramine on Anija vallavolikogu pädevuses. Loodan, et ka volikogu teeb oma otsuse lähikuudel. Vallavanemana seisan selle eest, et maa aiamaade jaoks kasutada andmine oleks inimestele võimalikult taskukohane. Tähtis on, et oleks kaetud maa kasutamise ja haldamisega seotud kulutused,“ rääkis vallavanem.

Põhja tänava aiamaapidajatele pakutakse asendusmaad
Kui teised praegu aiamaadena kasutusel olevad maatükid taotletakse munitsipaalomandisse maatulundusmaana, siis Põhja tänava ja raudtee vahelise ala sihtotstarbeks on mõeldud üldkasutatav maa. Volikogu otsuses on kirjas, et valla üldplaneeringu järgi on taotletav ala osaliselt perspektiivse ärimaa, osaliselt loodusliku haljasmaa sihtotstarbega alal ning vallal on soov teha sealne parkmets korda elanike puhkamise ja vaba aja veetmise alana. See tähendab, et aiamaad on kavas Põhja tänava äärest likvideerida ja pakkuda seal tegutsevatele aiapidajatele asendusmaad.
„Kehras on plaan koondada aiamaad kahte piirkonda – Jõe tänavale ja Lehtmetsa. Põhja tänaval jäävad aiamaad ette valla arenguplaanidele – sinna on lähitulevikus plaan rajada kergliiklustee, selle vastas olevale alale kavandame alustada detailplaneeringut uue elamupiirkonna rajamiseks,“ lausus vallavanem.
Ta lisas, et praegu osaliselt korrastamata ala riivab möödujate silma ning heidab Kehrale ja kogu vallale halba varju ka rongiga möödasõitjate ning uute elanike silmis: „Ka teistel aiamaade-aladel on ehitisi, mis on nõukogude ajal niiöelda lipp-lipi, lapp-lapi peal kokku klopsitud ega näe kenad välja. Nüüd on kõiki materjale saada ning loodan, et uue kaasaegse  kasvuhoone püstitamine ei käi enamikele maakasutajaile üle jõu. Korrastamist vajab ka jõeäärne ala. Sinna on püstitatud rajatisi, mis asuvad ehituskeeluvööndis ja on ehitatud ilma  õigusliku aluseta.“
Põhja tänava äärset ala kasutab aiamaadena 19 inimest, Arvi Karotamil on plaanis nende esindajatega lähiajal kohtuda. Vallavanem kinnitas, et Põhja tänava ja Tselluloosi tänava ääres põllulappi harivatele inimestele pakutakse selleks asenduskohta – kuna Jõe tänava ja Lehtmetsa aiamaade alal on piisavalt vaba harimata pinda, mahuvad nad kõik sealsetele aiamaa-aladele ära. Ülekolimine ei pea toimuma üleöö – Põhja tänava ääres võib maad harida veel ka järgmisel hooajal ehk sügiseni 2016.
Kui riik annab aiamaade-aluse maa Anija valla munitsipaalomandisse ning Põhja ja Tselluloosi tänava ääres põldu harinud inimesed on saanud asendusmaa, on võimalik vabu aiamaatükke kasutada ka teistel Anija valla elanikel, kes seda soovivad.

Eelmine artikkelRaasiku FC Joker võitis viimase kodumängu
Järgmine artikkelAnija vallas jätkavad talvist lumelükkamist samad ettevõtted