
Lahemaa rahvuspargi juubeliaasta avaüritusel tunnustas keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart laupäeval, 29. mail Palmses pikaaegseid abilisi. Kokku jagati rahvuspargi 50. sünnipäeva puhul 27 tänukirja, millest 11 olid Kuusalu valla inimestele.
Igaüks sai isikliku, just talle suunatud tekstiga tänu. Lahemaa rahvuspargi kogukondade ühendamise eest tänatud Kaisa Linno tõdes, et oli väga meeltliigutav, kui luges tänukirjalt: „Tunnustame Sinu pealehakkamist Kolgaküla, Lahemaa mälumaastike, kogukonnaturismi edendamisel ning Sinu visadust ja püsivust keeruliste teemadega tegelemisel.“
Artur Talvikule Tapurlast anti tänukiri kogukonnaaktiivsuse kasvatamise eest – tunnustati tema pealehakkamist Lahemaa koostöökogus, merepäästes, Juminda Poolsaare Seltsis, Leesi poe algatusel ja paljudes teistes kogukondlikes ettevõtmistes, samuti ta teotahet ja rõõmsat muhedust.
Maila Velströmi Virve külast tänati pohiranna keele eest – särava eeskuju ja värvika keelekasutusega pärandikandjana. Samalaadne oli Juminda endise külavanema Karli Lamboti tänukiri, lisaks Juminda poolsaare kultuuripärandi ja ajaloo hoidmine, koostööürituste kavandamine.
Tänukirja said endine Kolga metsaülem, Muuksi koduloo tutvustaja Leo Laanetu Eesti Looduskaitse Seltsi pikaaegse liikmena ning Lahemaa ajalugu uurinud Ott Sandrak Kolgast, tunnustati ka tema entsüklopeedilisi teadmisi detailidest maailmamastaapideni ja külluslikku keelekasutust. Veel oli tänukiri hobutöö ja traditsioonilise metsanduse edendajale Ennu Tšernjavskile Vanakülast, maalammaste säilitajatele ja traditsioonilise käsitöö edendajatele Imbi ja Taavi Jäetmale Kolga külje alt Sae talust. Pärandniitude järjepideva taastamise, hooldamise ja tutvustamise eest tänati Kaie ja Taavi Ustavit Tammistu külast ning Uuri külast Iisaka talu pererahvast, keda tunnustati ka traditsioonilise käsitöö edendamise eest.
Turbuneeme elanikule Linda Metsaorule Lahemaa rahvuspargi keskkonnahariduse edendamise eest antud tänukirjal oli tekst: „Tunnustame Sinu praktilisi teadmisi Eesti ja Lahemaa linnustikust, linnutornide ja -radade ehitamist, linnuretki. Oled eeskujuks tuhandetele ja tuhandetele linnusõpradele erinevatest põlvkondadest.“
Eestis ja ka kogu Nõukogude Liidus esimesena asutatud Lahemaa rahvuspark, mille alguseks loetakse 1. juunit 1971, paikneb kahes maakonnas. Rahvuspargi 74 784 hektarist üle poole on Harjumaal Kuusalu vallas, ligi pool Haljala vallas ja natuke Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Elanikke on hinnanguliselt 3600. Suvel kasvab rahvaarv mitmekordselt. Külasid on 72, hooneid üle 10 000.
Taastatud Eesti Vabariigi ajal oli rahvuspargil kuni 2006. aastani oma administratsioon, mille kontor asus Palmse mõisakompleksi endises tall-tõllakuuris. Viimased 15 aastat on rahvuspargid koondatud keskkonnaameti tsentraliseeritud juhtimise alla, Palmse kontoris töötavad mõned keskkonnaameti spetsialistid ja seal on rahvuspargi külastuskeskus.
Palmses tervitasid laupäeval juubelipeole kogunenud keskkonnaameti töötajaid ja nende abilisi keskkonnaminister Tõnis Mölder ning ka Kuusalu ja Haljala vallavanem. Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt tänas kõiki, kes on aastatega aidanud Lahemaad väärtustada: „Oleme uhked oma kaunite randade, põnevate matkaradade üle. See, mida inimesed on harjunud võtma iseenesestmõistetavana, on kellegi aastatepikkune, pühendunud ja sihikindel töö.“
Juubeliüritus Palmses lõppes Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandi kontserdiga.
Juubeliüritused Suurpeal, Viinistul, Tammistul, Pikakosel
Keskkonnaamet kutsus Lahemaa külasid üles tähistama rahvuspargi sünnipäeva. Kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus tõdes, et paljud laupäevased juubeliüritused olid Kuusalu valla külades. Kes oma juubeliettevõtmisest veebruaris-märtsis teada andsid, said keskkonnaametilt toetust tasuta ürituste korralduskulude katteks.

Suurpea küla aktiivsed naised eesotsas Õnne Arba ning Anneli, Asta ja Jelena Lamonovaga korraldasid endises sõjaväelinnakus ekskursioone. Seda võimalust kasutasid paljud, kokku käis päeva jooksul Suurpea linnakuga tutvumas 280 inimest. Mere ääres, küla läbiva maantee läheduses avati pink, millel saab imetleda päikeseloojangut merre. Pingi kõrval on päikeseloojangu platvormil nüüd ka „Põhjaranniku süda“, mille kavandasid Anneli ja Jelena Lamonova, skulptuuri tegid Aleksei Aljoškin ja Sergei Kurs. Õhtul oli pidu, esines lõõtsamees Rauno Koort Kolgakülast. Külalistele pakuti pilaffi, praetud räimi ja küpsekartuleid. Juubeliürituse korraldasid MTÜd Parim Paik Suurpeal ja Loksa Pärlid.
Viinistul avasid MTÜ Eru Lahe Rannarahva Selts aktiivsed liikmed koostöös Eesti Loodusmuuseumi töötajatega rahvamajas näituse rannalooduse taimestikust, loomadest ja lindudest. Näitus jääb rahvamajja tuleva pühapäeva õhtuni. Eru Lahe Rannarahva Seltsi juht Linda Metsaorg lubas, kui on soovi näitust külastada, siis võtta temaga ühendust.
Loodusmuuseumi direktor Asta Tuusti ütles näitust avades, et välja on pandud kokku 187 liiki, mis on väike osa Lahemaa looduses esinevast ligi 15 000 liigist. Lindude ja loomade topised on loodusmuuseumist, taimed koguti päev varem Pärispea matkarajalt. Edasi suunduti „Avastusretkele Pärispea looduses“, õpperada algab Pärispea teeristist ja jõuab Pähknemänniku liivaranda.
Tammistul võõrustasid külalisi Kaie ja Taavi Ustav, kes tutvustasid rannaloodust, oma talu lambaid ja karjakoeri. Ajaloomatkad olid Hara endises sõjaväelinnakus ja Valgejõel. Viinistu kunstimuuseumis avati näitus „Lahemaa kunstis“. Päev lõppes kontserdiga Pikakose majamuuseumis, kus musitseeris Ewert Sundja. Oma vanaema Laine Sundja luuletusi luges näitleja Simeoni Sundja.
Ave Pauluse sõnul on juubeliaastal tulekul veel üritusi Lahemaa külades, mõisades ja muuseumides.
Kinkeraamat „Väärtuslik Lahemaa“
Juubeliüritusel tutvustati äsja trükist tulnud raamatut „Väärtuslik Lahemaa“, milles on Lahemaaga seotud saja inimese kirjutised – isiklikud lood ja meenutused ning fotod rahvuspargist. Autorite seas on Kuusalu vallast Artur Talvik, Ennu Tšernjavski, Hannes Sundja, Imbi ja Taavi Jäetma, Jaan Manitski, Jaan Tiidemann, Jaanus Jalakas, Juhan Maiste, Kaisa Linno, Linda Metsaorg, Maila Velström, Martin Piispea, Melika Kindel, Mäido Rosen, Ott Sandrak, Riina Laanetu, Sten Berglund, Tarvi Velström, Tiia Piikmann, Ülle Tamm ning Priidu, Väino, Mare Veersalu ja Liis Burk. Tekstid on kõrvuti eesti ja inglise keeles.
Raamatu koostasid keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, spetsialist Katrin Jürgens ja fotograaf Toomas Tuul.
Koostajad kirjutavad eessõnas, et tekstidest kumab armastus Lahemaa vastu, väärikus ja vabadus ning teadmine – Lahemaa elu ja ilu on hoidmist väärt.
„Väärtuslik Lahemaa“ on välja antud kinkeraamatuks. Raamat kingiti ka kõigile autoritele. Raamatut saab tasuta lugeda ja vaadata veebis.