Lahemaa kaitsekorralduskavasse 200 ettepanekut kultuuripärandist

3215

Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist AVE PAULUS, lubasite, et märtsi lõpuks on parandused Lahemaa kaitsekorralduskava projekti sisse kantud. Kui kaugele olete muudatustega jõudnud?

Lahemaa kultuuripärandi spetsialist, Lahemaa koostöökogu kultuuripärandi sektsiooni juht AVE PAULUS.
Lahemaa kultuuripärandi spetsialist, Lahemaa koostöökogu kultuuripärandi sektsiooni juht AVE PAULUS.

„Lahemaa kaitsekorralduskava 2016-2025 kultuuripärandi peatükkide uuendatud versioon on pandud rahvuspargi kodulehele. Alates eelmise aasta oktoobrist kuni 20. veebruarini on kultuuripärandi valdkonnas esitatud kokku ligi 150 ettepanekut. Enamikule esitajatest olen jõudnud vastata. Kuid Kuusalu vallavalitsus saatis veel veebruari keskpaiku kirjad külavanematele ja ärgitas ettepanekuid tegema, ning esitas ka ise rea ettepanekuid, nendele veel vastan. Suur aitäh kõigile inimestele, kes on alates 28. juunil 2014 Leesil toimunud koosolekust kuni siiani kaasa mõelnud, aruteludel osalenud, neist on olnud palju abi!“
Mis saab kaitsekorralduskavaga edasi?
„Aprillis tutvustame kaitsekorralduskava Lahemaa rahvuspargi koostöökogu juhtgrupile, mida juhib Maret Vildak. Avalikustamisele peaks kaitsekorralduskava jõudma mais, jälgige teateid, siis saab veel esitada ettepanekuid, tulevad avalikud arutelud.
Tänan kohalikku kogukonda, kellega koos oleme täiendanud kaitsekorralduskava ajaloolise maakasutuse ja kultuuripärandi peatükke, täpsustanud ehitustingimusi. Kultuuripärandi osas oleme juba koos kõvasti tööd teinud, mitmes muus valdkonnas nähakse uuendatud kaitsekorralduskava alles avalikustamisel.“
Kuusalu vallamajas räägiti, et äsja valla üldplaneeringut koostama asunud Ramboll Eesti esindaja analüüsis Lahemaa külade kaupa kaitsekorralduskavasse pakutavaid ehitustingimusi ja krundisuurusi ning tegi ettepanekuid, kas neid arvestate?
„Kuusalu vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialistid on alates oktoobrist osalenud aruteludes, seoses üldplaneeringuga kiirendasid oma ettepanekuid. Suures osas kattuvad vallavalitsuse pakutud numbrid koostatava kaitsekorralduskava omadega. Kolga alevikus, millest suur osa on rahvuspargist väljas, on pakutud väiksemaid krundisuurusi ja ka Pudisoo külas. Need ettepanekud on ülevaatamisel.
Samas rõhutan, et kaitsekorralduskavas arvestatakse lubatavate krundisuuruste osas ka sellega, kas tegu on kaitstava või tihendatava külaosaga, paiknemist ajalooliste külateede suhtes, seda, et vähemalt 80 protsenti krundist peab olema kaitstava-tihendatava külaosa sees. Kooskõla valla pakutud krundisuurustega on üldjuhul olemas.
Soovitan uurida konkreetsete külade kohta täpsemalt meie veebilehelt tööversioonidest. Elamukruntide lubatavad suurused on erinevad ja sõltuvad piirkonnast. Mitmel pool maakülades on kruntide minimaalne suurus kuni 15 000 m2, näiteks Murksis, Parksis. Tammistul on küla kaitstavas osas 10 000 m2, tihendatavas osas 6000 m2, selline oli kogukonna põhjendatud ettepanek. Virve külas on 4000 m2, Viinistul 2000 m2, Käsmus arendatavas külaosas 1500 m2 ja ajaloolises külatuumikus 2000 m2, Võsul 1200 m2.“
Kuusalu valla ettepanekutes on kõrvutatud ka lubatavaid ehitus­aluseid pindu ning mõni aeg tagasi toimunud Lahemaa arhitektuurikonkursi tulemusi, konkursitööde ehituspinnad on suuremad, ulatuvad kuni 200 ruutmeetrini.
„Arhitektuurikonkursil oli rannakülade jaoks kavandatavate elumajade puhul ehitusalune pind ette nähtud kuni 135 m2, maakülades ulatus 200 ruutmeetrini. Külade arhitektuur on läbi analüüsitud, maakülades olid majad suuremad kui rannakülades. Vahe tuli ka sellest, et maakülade puhul võis eluhoonete mahud liita abihoone mahuga, planeerida suuremaid rehe­elamu tüüpi maju.
Soovitan ka lubatavaid ehitisealuseid pindu jälgida külade kaupa. Näiteks Valgejõel on elumaja puhul lubatud ehitisealune pind 160 m2, Muuksis 140. Vanakülas on elumaja puhul 135 m2, aga abihoonel kuni 160 m2. Lähtume piirkondade ajaloolisest hoonestusest.
Seni võis rannakülades olla elamu ehitusalune pind koos verandade ja terrassidega kuni 120 m2. Uue kaitsekorralduskavaga suureneb 135 m2-ni ja me räägime hoone ehitisealusest pinnast, kuhu ei ole arvestatud terrassid ega verandad. See peaks võimaldama tänapäevast ehitust. Elamu maksimaalseks kõrguseks pakume kaitsekorralduskavasse 7,5 meetrit.“
Kiitsite, et rohkelt on ettepanekuid esitatud ka vaimse kultuuripärandi ja traditsioonilise kalapüügi kohta.
„Jah, olen väga tänulik Virve külavanemale Maila Velströmile, kes saatis rannakeele säilitamise meetmed. Temaga koos oleme viimastel aastatel korraldanud mitmeid rannakeele üritusi. Suur tänu ka Käsmu ja Juminda poolsaare inimestele, kes osalesid traditsioonilise rannakalanduse arutelul ning aitasid kaitsekorralduskavasse sisse kirjutada rannakalanduse säilitamist puudutavad tegevused.
Kaitsekorralduskavas on kirjeldatud mitmeid tegemisi alates uuringutest ja trükistest kuni erinevate meetmete ja tegevusteni. Temaatilistes töögruppides mõtestasime täpsemalt lahti rahvakultuuri ja traditsiooniliste elatusalade ning elulaadi valdkonnad, koos rannakülade ärksatega tegime rannakülade ajaloolis-kultuuriliste elementide jätkutaotluse.
Rõhutan, et Lahemaa kultuuripärand on lai valdkond, kus kokku on 10 teemat, ehitustingimused on sellest üks pisike osa taluarhitektuuri alateemana. Oluline on ka ajalooline maakasutus. Kaardimaterjal sisaldab külade kaupa võsastunud alasid ja endisi rannaniite, mida on vaja avatuna taastada ja hoida. Oleme loodushoiutöödena või talgute korras seni korrastanud näiteks Muuksi linnamäel, Hundikangrutel. Edaspidi on lihtsam saada rahastust neile looduskaitselistele tegevustele, mis on kaitsekorralduskavas sees.“
Mis on Lahemaa kultuuripärandi osas veel tulemas?
„Koostöös rannaküladega esitasime KIKi taotluse mälumaastiku uuringu jaoks, see määratleb külade ajaloolis-kultuurilised paigad.
16. aprillil tuleb Palmses mööbliseminar. 12. ja 13. juunil oleme Ilumäe kabeliaias, vaatame, kuidas hoida mälestust esivanematest, hooldada riste.
Juminda külavanema Karli Lamboti kodus Rätsepa talus toimub 3.-8. augustini maakivimüüride ja katuste hooldamise koolitus, samuti on käsitletavad teemad ajalooliste hoonete energiatõhusus ja säästvad energialahendused nagu tuul, vesi, päike. Aitame korrastada Rätsepa talu lauta. Koolituse viime läbi koostöös muinsuskaitseameti, vabaõhumuuseumi ja kohaliku kogukonnaga. Selliste koolituste eesmärk on aidata ja õpetada õigesti tegema, sest on suur vahe, kas oskad ise taastada või tellid tööle spetsialisti.“
Hiljuti oli Kolgakülas Eesti raskeveohobuseid tutvustav seminaripäev ja näitlik palgivedu. Kas koduloomadega seotud ettevõtmisi tuleb tänavu veel?
„Tulekul on mitmeid seminare ja koolitusi seoses põlistõugudega, aga ka üldse koduloomadega, keda rahvuspargis enam eriti ei olegi. Ometi on aidanud just koduloomad hoida Lahemaa maastikke avatuna, kuid viimase 15 aastaga on nende arv drastiliselt vähenenud.
Keskkonnaamet teeb üleskutse – rahvuspargi loomapidajad, andke endast teada! Kui on kaardistatud, kui palju loomapidajaid on ja mis mured neil, siis saame mõelda, mida edasi teha ja kuidas soodustada loomapidamist. Loodame kogukondade toele. Avaüritus toimub 16. mail.
Tegeleme edasi ka konkreetsete loomadega, tänavu on tähelepanu all hobune. 26. juulil korraldame Palmses koos mitmete organisatsioonidega suure hobupäeva, kohale tuuakse umbes 60 hobust. On koolitusi ja meelelahutust, tulge osalema kogu perega.
16. augustil võtame tähelepanu alla koerad kui pere- ja jahiloomad, Palmses on siis jahikoerte päev. Räägime eelkõige Eesti hagijast, aga ka teistest jahikoertest.“