170 aastat Tapurla rahvalauliku MAI KRAVTSOVI sünnist

3139
Kolga ranna kuulsaim rahvalaulik MAI KRAVTSOV perega Tapurlas Liutajal 1920. aastal. Foto E. Witoff

Rahvaluule kogujad on MAI KRAVTSOVILT talletanud üle 250 laulu.

Tapurla külas Liutaja talus elanud Mai Kravtsovi nimetatakse Kolga ranna tuntuimaks laulikuks 19.-20. sajandi vahetusel. Temast on kirjutatud uurimustöödes kui Kuusalu kihelkonna suurlaulikust.
Mai Kravtsov sündis 1.veebruaril (vana kalendri järgi)1845 Tapurlas Kadaigu talus, elas 88­aastaseks, suri 18. märtsil 1933.
Paar nädalat tagasi, 14. märtsil oli Leesi rahvamajas Mai Kravtsovi   170.   sünniaastapäevale   pühendatud  seminaripäev,  mille korraldas Seltsing Rannakiele Üäks.
Kuulsast laulikust rääkis folklorist Janika Oras. Ettekannetega esinesid ka murdeuurija Piret Norvik ning Kolga kooli õpetaja Melika Kindel, kes on Mai Kravtsovi poja Mart Kravtsovi tütre Risanda Kravtsovi lapselapselaps ehk kuuenda põlvkonna esindaja.
Melika Kindel on Tartu Ülikoolis lõpetanud folkloristika eri­ala. Ta kõneles, et mäletab oma vanavanaema Risanda Kravtsovi, kelle kohta kaasaegsed ütlesid, et Risanda oli enda vanaema Mai Kravtsovi moodi – jõuline naine, kes armastas laulda.
Melika Kindel: „Elasin Kolga-Aablas, aga kõik suved ja koolivaheajad olin Tapurlas Liutajal. Vanavanaema Risanda suri, kui läksin kooli esimesse klassi. Tema ei laulnud regilaule, vaid rahvalikke laule ja tegi ise luuletusi. Me pereringis räägiti, et Mailt ja Risandalt käidi laule üles kirjutamas. Aga kõige  selle  tähendus  hakkas  mulle selgeks saama siis, kui Kolga koolis tõi emakeele ja kirjanduse õpetaja Terje Varul väga tähenduslikult välja fakti, et palju rahvalaule on kogutud Tapurlast Liutajalt.“
MAI KRAVTSOV – ilus,
tark ja kange
Janika Oras luges ette, kuidas Mai Kravtsoviga kokku puutunud inimesed teda kirjeldasid.
Laulikut iseloomustati kui elujõulist, aktiivset, eneseteadlikku naist, kes oli kangesti ilus. Ta oli ämmaemand ja ravitseja, aitas ilmale 130 last, oskas ravida lahtisi haavu, laste- ja kõhuhaigusi, põletikke, roosi, grippi, peavalu ja uimasust, ka loomade isutust ja punataudi.
Mäletati tema ilusat heledat lauluhäält ning seda, kuidas ta rääkiski ainult regivärssides ja oli niisugune, et „kui teine midagi rääkis, siis tema vastas lauludega“. Mai alati laulis, kui käis külas kalavõrke parandamas või lapsi hoidmas. Ta osales pulmades-jootudes, armastas viina võtta. Oli sõnakas ning andekas ja loominguline ennast kehtestanud esitaja-etendaja. Ka vanainimesena oli ta lõbus ja lõi tantsu, oli hea jutustaja.
Kui Mai Kravtsov ravitsedes sõnu peale luges, tegi seda tasa pobisedes, et teiste kuuldes sõnad ei kaotaks mõjuvõimu. Näo pööras sosistades põhja poole, ise silus kätega õrnalt haiget ja rohuga võitud kohta.
Ka ta õde Ann Tootsel oli rahvalaulik. Õde elas Venemaal, Kolga rannast väljarännanute külas Simititsas ning temagi laule on uurijad üles kirjutanud.
Kuus vaharullisalvestust
Koitjärve külast pärit Leeni Ploompuu-Vesterinen ja H. Sculzenberg kogusid üliõpilastena 1907. aastal Mai Kravtsovilt 105 laulu.
Gustav Vilbaste ja Karl Viljak tegid Tapurlasse aastatel 1910-1912 mitu käiku, kokku saadi Mai Kravtsovilt üle 200 laulu.
Aastal 1913 olid kuulsal laulikul külas Armas Otto Väisanen ja Anna Raudkats, nemad tegid Mai Kravtsovi lauludest 6 vaharullisalvestust, mis on hoiul Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Aastatel 1923-1925 pani tudeng Linda Pärt Tapurlas Liutaja laulikut külastades kirja 20 laulu.
Kokku on arhiivis Mai Kravtsovilt erinevaid laule rohkem kui 250. See on üks suuremaid kogusid, mis saadud ühelt laulikult.
Kolga mõisas teol ja
kalurikoha perenaine
Janika Oras kirjeldas, kuidas Mai Kravtsovi nooruspõlv möödus teoorjuse ajal. Ta hakkas 14-15aastaselt Kolga mõisas teol käima. Abiellus 21aastaselt rätsep Madis Esloniga Kiiu-Aablast ning rentisid Tapurlas Liutaja talu. Abielunaine ei pidanud teol käima.
Mees suri viis aastat hiljem, neil sündis tütar Liisa (hiljem Blumkvist). Poeg suri beebina.
Teine mees Jürg Kravtsov oli Hara külast Kaskneeme talust. Sündis poeg Mart, hilisemad poeg ja tütar surid lapsena.
Mai Kravtsov elas väikese kalurikoha perenaise elu, käis kirikus, luges vaimulikku kirjandust  ning ajakirjandust. Tallinna külastas ta väidetavalt neljal korral ning ühel korral sõitis ka külla Simititsasse oma õele.
Melika Kindel: „Rahvaluule kogujate ja tolleaegsete külainimeste mälestuste järgi oli laulukeel Mai Kravtsovile iseloomulik. Mu vanavanaema Risanda oli uhke selle üle, et ta oli Mai pojatütar ja ilmselt ka seetõttu ei eestistanud oma perekonnanime. Risanda tegi mulle kooliminekuks luuletuse. Tema vend Helmut Kamarik (sündinud Kravtsov) oli soomepoiss ja elas hiljem perega Rootsis, Risanda saatis vennale Rootsi vihikutäie luuletusi koduigatsusest ja kodukoha ilust.“
Praegu elab Tapurlas Liutajal Risanda Kravtsovi lapselaps Sirje Pajula koos oma tüt­re Signe Pajula perega.