Lahemaa kaitse-eeskirja arutelul räägiti Nõmmeveski elektrijaamast

3722
Taga AIN LAIVERIK ja ANDRES ÕIS ASist Raju, ees Kuusalu vallaarhitekt TIINA SKOLIMOWSKI, ehitusspet­sia­list LJUBOV BEGLOVA, munitsipaalvara spetsialist REIN KIIS ja keskkonnaameti kul­tuu­ripärandi­ spetsialist AVE PAULUS.

Keskkonnaameti Viru regiooni spetsialistid tutvustasid Kolgakülas muudatusi uues kaitse-eeskirjas.

Lahemaa kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 15. märtsist 8. aprillini, sel ajal sai esitada parandusettepanekuid. Mõni päev pärast avalikustamise lõppu, 11. aprillil, korraldasid keskkonnaameti Viru regiooni spetsialistid Kolgakülas eelnõu avaliku arutelu. Koosolekul osales paarkümmend Lahemaa Harjupoolse osaga seotud inimest.

Koosolekul tõdesid keskkonnaametnikud, et äsjalaekunud ettepanekuid polnud selleks ajaks jõutud läbi vaadata ning nendele vastatakse kirjalikult. Nad selgitasid ka, et tänavust avalikustamist loetakse 2010. aastal toimunud avalikustamise jätkuks, seetõttu ei saadetud enam kõigile kinnistuomanikele selle kohta kirjalikku teadet.

Täiendav avalik arutelu, kus räägitakse ettepanekutest ja sellest, kas arvestatakse või mitte, tuleb Kolgakülas tuleval neljapäeval, 2. mail.

Regiooni juhtivspetsialist Maret Vildak ütles, et koos 2010. aastal esitatutega on ettepanekuid kokku 180, neist 30 esitati tänavu.

Esmalt tutvustas keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Riina Kotter uues eeskirja eelnõus kavandatud piirangu- ja sihtkaitsevööndeid ning selgitas, et kaitsekorra tagamiseks kavandatavaid tegevusi hakkab käsitlema kaitsekorralduskava.

Nõmmeveski endise hüdro­elektrijaama rajatiste omaniku, ASi Raju, tegevjuht Andres Õis tahtis teada, miks on Nõmmeveski planeeritud Kotka sihtkaitsevööndisse ning tahtis teada, kuidas saaks tutvuda Nõmmeveski kohta tehtud viimase ekspertiisiga, mille koostas Andres Tõnisson.

Riina Kotter vastas, et eeskirjas on lähtutud varasematest ekspertiisidest, Andres Tõnissoni ekspertiis, mis telliti, kuna muudeti piiranguvööndite tsoneeringut, valmis vahetult enne eelnõu avalikustamist.

Andres Õis küsis veel, et miks ei taha looduskaitse korraldajad näha hüdroelektri tootjas partnerit: „Kas tööstuspärand pole samuti kultuuripärand. Kas seda ei võiks kasutusse võtta? Kumb oleks parem, kas hüdro­elektrijaama rajatised sellisena, nagu on seal praegu, või see, kui ettevõte teeb need korda ja paneb tööle, remondib ka Nõmmeveski silla. Üks ei välista teist, looduskaitse ja rohelise elektrienergia tootmine võiksid käia käsikäes. Miks nähakse ettevõttes vaenlast, mitte koostööpartnerit?”

Ta sõnas, et keskkonnaametnikud ja Raju esindajad võiksid koos arutada, kuidas oleksid mõlemad protsessid võimalikud: „Kui Euroopa Liidu toetusrahad kaovad, on looduskaitsjatel vaja partnereid. Oleme valmis tegema järeleandmisi, vaataksime sammhaaval, kuidas probleemi lahendada. Kui ettevõttel on elektritootmise näol majanduslik kate olemas, on võimalik seista kogu selle regiooni eest.“

Loksa päästekomando pealik Mait Kröönström ütles, et Nõmmeveski on päästeametile ainuke veevõtukoht selles piirkonnas: „Pais on alla lastud, veevõtuvõimalus puudub. Sild on lagunenud. Kaitseme loodust, aga kuidas saada vett, kui näiteks tekib metsatulekahju?”

Riina Kotter tegi ettepaneku – kuna arutelu on läinud ühe kinnistu põhiseks, siis võiks teha sel teemal eraldi kokkusaamise.

Selle nädala esmaspäeval ütles ta, et ASilt Raju kaitse-eeskirja projektile esitatud ettepanekutele on nüüd kirjalikult vastatud. Kavas on ka ühine kohtumine, selle aega ei ole veel kokku lepitud.

Andres Õis rääkis esmaspäeval, et on praeguseks saanud tutvuda Andres Tõnissoni ekspertiisiga: „Selles on Nõmmeveski kohta öeldud, et ei ole vajadust kaitsevööndi kehtestamiseks. See on meile oluline info. Oleme valmis tegema hüdroelektrijaama vaatamisväärsusena, kanjon taastatakse, puud säilivad.
Jaam võtab vähe ruumi, arhitektuuriliselt saab selle ehitada nii, et sobituks keskkonda, kui vaja, kas või muldkatusega. Joaveskil meil hüdroelektrijaam töötab, jaam võtab vähe ruumi.”

Riina Kotteri sõnul on Andres Tõnisson ekspertiisis oma seisukoha kujundamisel lähtunud vaid külastuskoormusest.