„Nõukogude militaarpärand ei sobi meie kultuuriruumi, pole tsiviilkasutuses, kuid Euroopa mõistes on olulisi objekte, mida tuleks säilitada,“ ütles MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand juhatuse liige AIN TÄHISTE.
Keskkonnaamet korraldas koos Suurpea külaga 22. juulil Lahemaa militaarpärandi seminari. Osalejaid oli sadakond. Esmalt koguneti Suurpeal mere ääres kasutuna seisvas endises nõukogude armee instituudihoones. Pärastlõunal sõideti Juminda ja Pärispea poolsaare vabatahtlike merepäästjate paatidega üle Hara lahe Hara sadamasse, kus omal ajal demagnetiseeriti nõukogude allveelaevu. Lõpuks oli jalutuskäik Suurpeal endises sõjaväelinnakus.
Kui sõjavägi lahkus 1994. aastal Eestist, jäid tühjaks piirivalvekordonid, kasarmud, sõjaväelinnakud. Nii ka Kuusalu vallas ja endises Loksa vallas, kus enamik vanadest militaarhoonetest on praeguseks eraomandis, suurem osa neist lagunevad. Riigile kuulub Juminda piirivalvekordon, mis paar aastat tagasi anti kasutada Juminda Poolsaare Seltsile.
Samas tõdeti seminaril, et Juminda ja Pärispea poolsaar on militaarpärandi poolest erilised – Hara sadam on nii Euroopa kui ka maailma mastaabis unikaalne rajatis. Hara militaarsadam rajati 1950ndate aastate teises pooles, Suurpeale ehitati instituudihoone ja rajati linnak. Hara sadam ja Suurpea olid ühendatud merekaablitega.
Seminar toimus instituudihoone kolmandal korrusel. Maja omanik on firma Vestman Kinnisvara. Hoone on lagunemas ja pandud müüki.
Suurpea sõjaväelinnakus olid kool, lasteaed, söökla, kasarmud ja elumajad. Nüüd elatakse neljas korrusmajas, millel on erinevad omanikud. Korterid on müüdud, kasutatakse suvel, alalisi elanikke on 50 ringis. Nõukogude ajal oli Suurpea linnakus 1000 elanikku, lisaks 600 ajateenijat.
Hara sadama ostis OÜ Estma, ettevõte omandas kai ja 30 hektarit maad, kus on endine piirivalvekordon ja sõjaväelinnak. Hara sadam on antud MTÜ Hara Sadam käsutusse.
Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus: „Lahemaa ajaloopärand on valdavalt eraomandis, teeme seminare, et rääkida nende väärtusest, ning püüame selgitada, et neid tuleks hoida ja korrastada. Militaarpärandi puhul on tegu enamasti suurte objektidega.“
Riik kaardistab ja analüüsib sõjaarhitektuuri
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juht Peep Pillak ja Eesti Sõjaajaloo Pärandi MTÜ juhatuse liige Ain Tähiste kõnelesid, et muinsuskaitse selts võitis muinsuskaitseameti riigihanke ning kaardistab Eestis militaarrajatised. Riigile tehakse ettepanek, millised võiks võtta muinsuskaitse alla või sihipäraselt lammutada, kui ei vääri säilitamist, reostavad keskkonda ja on ohtlikud.
Ain Tähiste tutvustas fotosid Paldiski kunagise õppekompleksist, Kiltsi ja Raadi lennuväljast, paljudest teistest objektidest Eestis. On maju, angaare, punkreid, kõiki ei ole võimalik ega vajalik alles hoida. Militaarobjektid on kavas pildistada, kirjeldada. Hara sadam on Peep Pillaku ja Ain Tähiste hinnangul oluline rajatis, mille võiks võtta muinsuskaitse alla.
Haras nimetas Ain Tähiste väärtuslikuks veel piirivalvekordoni tsaariaegset maja, mis militaarhoonetest sadamale kõige lähemal. See on eriline ja võiks eksponeerida, kui omanik jaksab, sõnas ta.
Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri teadlane Kalev Sepp tutvustas Euroopa Rohevöö programmi. Läbi Euroopa Barentsi merest Musta mereni on alles ala, mis külma sõja ajal oli piir ida- ja lääneriikide vahel, pikkus 12 500 kilomeetrit. Traataiaga piirile jäi looduslik puhvertsoon, kus majandustegevust polnud. Teadlased on seal leidnud väärtuslikke linnu- ja taimeliike.
Saksamaal moodustati 1989. aastal rohevöö Lääne- ja Ida-Saksamaa vahele jäänud piirikoridorist. 2009. aastal alustati Balti rohevöö uurimist. Eestis kulgeb see põhjarannikul ning läänepool Hiiumaad ja Saaremaad. Maaülikooli teadlased koos tudengitega on uurinud ala 25 kilomeetri laiuselt rannikust sisemaa poole, mida nõukogude ajal peeti piiritsooniks. Paljud militaarobjektid on kasutud, mõni ehitatud suvilaks.
Loomisel on Euroopa Rohevöö, eksperdid arutavad, kas pidada väärtuslikuks ainult maastikke või alasid koos rajatistega. Sellest sõltuvad toetused, mida hakatakse eraldama nende väärtuste säilitamiseks.
Õnnetus Hara linnaku veetornis
Samal seminaripäeval oli Hara sadamas palju autoturiste ja matkajaid. Osad neist liikusid ka Hara endises sõjaväelinnakus. Loksa kiirabi sai pärastlõunal väljakutse, üks kaugemalt sinna tulnud mees kukkus linnaku veetornis. Ta sai tõsiseid vigastusi, suri järgmisel päeval haiglas.
Piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu kinnitas juhtunut Sõnumitoojale: „Seltskond oli läheduses pidutsenud, tarvitanud alkoholi ning otsustas linnakuga tutvuda. 38aastane mees üritas ronida mööda varemeid torni. Teame, et Hara sõjaväelinnaku veetorni trepp on kehvas seisus. Inimene kukkus ja sai raskelt vigastada, suri päev hiljem.“
Ta lausus, et sääraseid õnnetusi saab ja peab ära hoidma: „Sündmuskohal võtsin ühendust omanikuga. Ta peab tagama, et kõrvalised inimesed territooriumile ei pääseks. Teatasin ka valla majandusteenistuse juhile ning lähipäevadel saadan vallamajja märgukirja. Omavalitsus tegeleb ehitusjärelevalvega ja peab lagunevate hoonete omanikelt nõudma, et nendesse ei pääsetaks. Lisaks Hara linnakule on Kuusalu vallas ka Suurpeal ja Pärispeal lagunevaid endisi sõjaväerajatisi.“
Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus: „Juhtum ei olnud seminariga seotud, kuid sattus samale päevale. Seminarile end kirja pannud inimestega käisime neis kohtades, mis oli omanikega kooskõlastatud.“
Riigikontroll tegi 2016. aastal auditi 15 omavalitsuses, vaadati lagunevaid hooneid. Kuusalu vald ei olnud auditeeritavate nimekirjas.