Jumindal salvestati hooaja viimast „Lauluga maale” saadet

1499

Juminda külavanem KARLI LAMBOT arvas, et lindistusele tuli ligikaudu tuhat inimest.


Juminda külarahvas niitis enne saatesalvestust ära aiaääred ja külaplatsid, mere äärde tehti istumiseks pinke ja puupakkusid.

Juminda küla 720. aastapäeva pidustuste üks osa oli saate „Lauluga maale” salvestus. Selleks ajaks kogunes mereäärne plats rahvast täis, tuldi mitmelt poolt Kuusalu vallast ja kaugemaltki. Inimesi tervitas ning salvestuse korraldusest rääkis Reet Linna. Ta ergutas rahvast kaasa laulma ning tutvustas saatemeeskonda.

„See, kuidas saade välja tuleb, sõltub teist, meie oleme tehniline personal. See on rõõmsate inimeste saade, mossis inimesed mingu sinna kaskede taha,” ütles Reet Linna mikrofoni.

Enne kui salvestama asuti, kutsus Reet Linna enda juurde Igor Mangi. Mees loosis välja kolm Maalehe kolme kuu tellimust, mille võitsid Epp Külmsaar, Lea Teedla ja Malle Vaher.

„Ükski võitjatest pole Jumindalt. Jumindal on koos suvitajatega üle 100 inimese. Kõik teised, kes täna siin, on mujalt,” lausus Karli Lambot.

Lood lauldi mitu korda läbi
„Kõik laulud algavad ja lõppevad tugeva aplausiga,” juhendas Reet Linna.

Enne esimest laulu andis oma õpetussõnad ka saatejuht Gerli Padar: „Iga looga teeme kõigepealt proovi ja siis salvestame. Kõik aplausid on kestvad, sügavad ja pikad.”

Kui esimene laul „Viimne mohikaanlane” läbi sai, tuligi lugu uuesti salvestada, sest rahvas ei laulnud piisavalt kaasa.

„Nüüd teeme ühe korra veel, sest teie peate kõvemini laulma,” ergutas Gerli Padar.

Iga korraga muutus rahvas aina julgemaks. Kaks lugu esitas Tanja Mihhailova, siis jätkas taas Gerli Padar. Viimase loona laulsid Artur Talvik ja Gerli Padar „Tsirkust”. Selle ajal laulsid kõik püstijalu kaasa.

„Kümnel eelmisel aastal, mis mina siin töötasin, ei tõusnud rahvas kordagi viimase loo ajal püsti. Müstika!” hõikas Reet Linna pärast salvestust.

Saade peaks jõudma eetrisse augusti lõpus.

Filmimehed külavanemaga merel
„Lauluga maale” on 10 aastat vändatud „Laulge kaasa” nn mantlipärija.

„Meil oli juba eelmisel aastal mõte teha midagi telesse. Kui ERR seoses kärbetega „Laulge kaasa” saatest loobus, otsustasime abi pakkuda ja teeme nüüd ühisprojekti,” ütles Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik.

Saates „Laulge kaasa” lihtsalt lauldi, meie pühendame igas saates vähemalt 20 minutit sellele paikkonnale, kus oleme. Eesmärk on näidata maal tegutsevaid kihvte inimesi. Püüame igale kohale oma värvi anda,” rääkis „Lauluga maale” toimetaja Piret Jürman.

Saatetegijad tulidki Jumindale kahe grupiga – üks valmistas lauluosa ette, teine filmis kohalikke tegijaid.

„Külastasime Iisaka lambakasvatustalu Uuri külas, MerMeri kodurestorani Kolga-Aablas, Kass Arturi külakino Tapurlas ja käisime Juminda külavanema Karli Lambotiga merel. Sellest saab maitse suhu, mida elu siin tähendab. Kodurestorani ja külakino igalt poolt ei leia,” lausus Piret Jürman.

Karli Lambot rääkis, et käis saatejuhi Jüri Aarma ning operaatori ja helimehega mootorpaadiga merel. Käidi angerjat vaatamas, piiluti ka naabri võrku.

Külaturul intervjueeris Jüri Aarma Ago ja Toivo Kalbergi Juminda külast Klaukse talust. Meestel olid küla aastapäeval väljas laevamudelid. Toivo Kalberg rääkis, et hakkas laevamudeleid tegema 10aastaselt, tegeleb sellega juba 45 aastat. Ta on valmistanud umbes 25 mudelit, külapäeval olid väljas Käsmu purjelaevade Tormilind ja Salme ning Juminda päästepaadi mudelid.

„See on kõva nikerdamine ja pintsettide töö,” lausus Toivo Kalberg.

Artur Talvik ütles, et tema juures pani saatetegijaid kõige enam imestama, et mees oli avanud Tapurla raadio.

„Laseme seal muusikat ja ilmateadet. Inimesed helistavad, kas täna raadio tuleb. Kui ütlen, et tuleb, lülitavad raadio sisse ja saavad ilmateadet ja muusikat.”

Eelmine artikkelKümmekond puud Kehra sõiduteel
Järgmine artikkelKõrveaial avati VELJO TORMISE büstiga skulptuuriansambel